“Eestis tervikuna on keskmine töötuse määr väga madal - 4,1%, mis viitab pigem tööjõu puudusele. Ida-Virumaal on aga olukord keerulisem 8.5%-se tööpuudusega. Seetõttu suunamegi töökohtade loomist toetavad meetmed just sinna. Investeeringuid kiirendades saame sealsetes tööstusparkides 1600 töökoha loomise ajaliselt varasemaks tuua. Kui varasema plaani kohaselt oleks saanud Narva tööstuspargi laienduses ettevõtted töökohti hakata rajama 2019. aastal, siis nüüd juba järgmise aasta lõpus,” lausus Michal.

Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juhatuse liige Teet Kuusmik avaldas heameelt, et ministeerium leidis võimalused tööstusparkide toetamiseks ning on veendunud, et investeering läheb õigesse kohta.

“Narvas on tööstuspargi vastu olnud see aasta eriti palju huvilisi. Esimeses arendusetapis, mis hõlmab 32 krunti, on lepingutega kaetud 29. Kolme ülejäänu osas käivad ka juba läbirääkimised. Seetõttu on teise etapi käivitamine 2016. aastal äärmiselt oluline, et säiliks võimekus ettevõtjaid vastu võtta,” sõnas Kuusmik.

“Ida-Virumaa on järjepidevalt arenev piirkond ning kuigi meil on tööpuudus kõrgem kui Eestis keskmiselt, saab see koos kaasaegsetete tööstusparkidega olla ettevõtjatele hoopis võimalus,” märkis Kuusmik.

Ida-Virumaa tööstusalad hõlmavad Narva logistika- ja tööstusparki, Jõhvi logistika- ja äriparki, Kohtla-Järve tööstusparki, Kiviõli ettevõtlusala ja Jõhvi tööstusparki. Narva tööstuspargi esimene etapp on aasta lõpuks toonud 500 töökohta, järgmiseks kaheks aastaks on sõlmitud lepingud 400 uue töökoha loomiseks. Jõhvi tööstusparki tulevad lähema viie aasta jooksul erinevad väiksemad ettevõtted, kokku 300-400 uut töökohta. Kohtla-Järvel on läbirääkimiste faasis lähiaastateks üle 300 töökoha loomine. Kiviõlis käivad samuti läbirääkimised lähiaastail üle 150 töökoha loomiseks. Kokku on Ida-Virumaa tööstusparkidesse planeeritud 4400 töökohta selle kümnendi lõpuks.