Kirvest visatakse täpsuse peale. Kirveviskamise märklaud asub viskejoonest kuue meetri kaugusel ja selle diameeter on vähemalt 60 sentimeetrit. Viskekirvena on kasutusel kahetaraline hikkoripuust varrega kirves.

Kui viimase aja Eesti meistrivõistlustel on osalejaid olnud neljakümne ringis, siis Mäetagusele oodatakse sadakonda huvilist.

Väidetavasti Eestisse tõi kirveviskamise kui spordiala Tartumaa mees Tarmo Leini selle sajandi alguses. Tema oli ka Tudulinna meistrivõistluste peakorraldajaks.

Kirveviskamine on üheks osaks ka metsatööliste maailmameistrivõistlustest, mida peetakse alates 1960. aastast.