Suveajale üleminek põhjustab inimestel keskmiselt 40minutilise unevõla.
CV.EE uuring
Viimatise, sügisese kellakeeramise järel ebaõnnestus ainuüksi õigeaegselt tööle jõudmine 7% töötajaist, vähemalt 15 kontoris üle Eesti ei jõudnud toona õigeks ajaks tööle mitte ükski töötaja. Iga neljas inimene tunnistas toona, et kellakeeramine lööb nende igapäevase elurütmi täiesti paigast ära.

Lisaks sellele, et inimesed peavad kellaseierid ringi sättima ja uue päevarütmiga harjuma, mõjutab kellakeeramine ka loodust. Vaid üks näide.

„2007. aastal nihutati USAs suvise säästuaja algus kolm nädalat varasemaks – märtsi algusesse, lõpp aga oktoobrist novembrisse.

Terane Arkansase osariigi elanik Connie M. Meskimen märkis kohalikule ajalehele saadetud kirjas, et 2007. aasta märtsi ilmastik muutus paugupealt sajandi kõige soojemaks: puud läksid varem lehte, maod ilmusid enne tavalist aega päevavalgele. Järgnes etteheide USA Kongressile – võiks enne pikalt mõelda, kui astuda uusi samme kliima inimtekkelise muutuse suunas!“ kirjutab klimatoloog Ain Kallis Maalehes.

Ja jätkab: „Artiklile järgnes elav arutelu. Leiti, et suveaja kasutamine toob tõesti kaasa soovimatuid tagajärgi. Esiteks: üle seitsme kuu paistab päike tund aega kauem ja lühem öö ei suuda maapinda küllaldaselt jahutada! Teiseks: eriti intensiivne maakera temperatuuri tõus jääbki just aastaisse, mil üha enam riike otsustas kelli kruttima hakata.
Kui kellakeeramise majanduslikku kahju saab hinnata suurusjärgu täpsusega, siis mõju enesetundele ja tervisele tajub iga inimene väga otseselt.
CV.EE uuring

Selle hüpoteesi vastased viitavad muidugi sõja-aastaile, kui kellad olid mõnel pool koguni kaks tundi ette lükatud, talved olid aga karmid. (Tegelikult oli külm vaid Ida-Euroopas, maakera tervikuna oli kõrge keskmise temperatuuriga.)

Üks indiaanipealik aga olevat nentinud, et säärase mõtte peale tuleb ainult valitsus – näiteks riidetükk ei pikene, kui selle ülaosast lõigatud tükk õmmelda alaossa!“

Suveajale üleminek põhjustab inimestel keskmiselt 40minutilise unevõla. „Uurimuste järgi pärsib see terveks järgnevaks nädalaks tuntavalt inimeste keskendumisvõimet, töörahulolu ja tulemuslikkust,“ selgitab Uusen. „Oluliselt kasvab näiteks interneti meelelahutussaitide külastatavus tööajal, aga ka töös tehtavate vigade ja isegi tööõnnetuste arv.“
KES ON SÜÜDI?
Päevavalguse otstarbekama kasutamise idee autoriks peetakse üldiselt USA teadlast ja poliitikut Benjamin Franklinit.


Saadikuna aastal 1784 Pariisis elades pani ta tähele, et inimesed põõnavad maha suure osa päevast. Et mitte raisata öösel kallist lambiõli, pani Franklin ette helistada päikesetõusul kirikukelli või paugutada kahurit.


Kui ikka sundida inimest tõusma kell neli hommikul, siis tõenäoliselt läheb ta hea meelega õhtul kell kaheksa magama.

Ainuüksi tööaja raiskamine mittetöistele tegevustele kasvab kellakeeramise järgsetel päevadel umbes 20 protsenti, millele lisandub kehvem motiveeritus ja madalamad töötulemused.

„Eestis pole selle majandusliku mõju kohta väga põhjalikku analüüsi, kuid et meil töötab umbes 660 000 inimest, peame kellakeeramise negatiivset mõju arvestama mitte miljonites, vaid kümnetes miljonites eurodes,“ rõhutab Uusen.

Kui majanduslikku kahju saab hinnata suurusjärgu täpsusega, siis mõju enesetundele ja tervisele tajub iga inimene väga otseselt. Ja asi pole ainult enesetundes. Alabama Ülikooli uuringust on selgunud näiteks, et kellakeeramise järgsel nädalal kasvab infarktide arv lausa 10 protsendi võrra.

Täna arutab Euroopa parlament resolutsioonikavandit, mille transpordi ja turismi komisjon esitas kellakeeramise lõpetamiseks. Teaduslikud uurimused ei ole suutnud tõestada kellakeeramise olulisi positiivseid mõjusid majandusele. Samal ajal on selgelt näha mitmeid hoiatavaid trende, kuidas ühelt ajalt teisele üleminek kahjustab inimeste tervist, põllumajandust või vähendab liiklusohutust.
ARUTELU FACEBOOKIS
Riigikogu liige Tanel Talve on algatanud Facebookis kellakeeramiseteemalise arutelu


"Nii Soomes, Leedus kui Poolas on esimesed sammud selles suunas juba astutud ning püüan nüüd samale mõttele ka Eestis hoogu juurde anda," kirjutas Talve artuelu algatades ning viitas nii unemeditsiiniteadlase Heisl Vaheri kui spordibioloog Kristjan Porti seisukohtadele.


Ütle sinagi sõna sekka!