Pelmeenid Madis Veltman

Näiteks kui praegu tuleb singi puhul kirja panna vaid tootjamaa, siis edaspidi tuleb Eestis toodetud singi puhul panna pakendile kirja ka see, kust on pärit seal kasutatav liha.

Kas inimesi huvitab üldse selline info, uuriti maaeluministeeriumi tellitud värskest toidu märgistamise ja toiduhügieeni tarbijauuringust.

Toidu päritolumaa kohta otsib teavet:

▪ 10% alati,

▪ 37% sageli,

▪ 34% harva,

▪ 9% mitte kunagi,

▪ 8% ainult siis kui ostab toodet esimest korda.

▪ Noored otsivad harvem teavet päritolumaa kohta (49% harva ja 21% mitte kunagi), võrreldes

vanemaealistega (17% harva ja 3% mitte kunagi).

Neist, kes otsivad märgistusi päritoluriigi kohta:

▪ 56% soovib lihtsalt teada, kust toit pärineb,

▪ 50% eelistab Eesti päritolu toitu,

▪ 45% aitab hinnata toote kvaliteeti,

▪ 35% aitab vältida toitu, mida usaldab vähem,

▪ 19% aitab vältida teatud riikide toitusid,

▪ Venekeelsete vastajate seas on märgistuste vaatamine vähem seotud Eesti päritolu toidu eelmistamisega (30%) võrredes eestikeelsete vastajatega (57%).

Neist, kes otsivad märgistusi päritoluriigi kohta, on päritoluna oluline

▪ 14% riik, kus valmistati lõpptoode,

▪ 13% riik, kust on pärit põhikoostisosa,

▪ 54% mõlemad riigid on võrdselt olulised,

▪ 10% kumbki ei ole oluline.

Nende toodete puhul, kus on mitu põhikoostisosa, läheb asi keeruliseks. Näiteks pelmeenide puhul on sageli täidise ja taigna osakaal võrdne ja odavamates toodetest on täidist üldse vähem kui tainast. Kas pakendil peaks siis esitama jahu või liha päritolumaa? Küsitlusest selgus, et inimesed eelistasid teada saada liha päritolu.

Eestis valmistatud lihapelmeenide puhul on oluline saada teavet:

▪ 46% jaoks liha päritoluriigi kohta,

▪ 33% jaoks lihatäidise valmistamise päritoluriigi kohta,

▪ 12% teravilja päritoluriigi kohta,

▪ 21% jaoks ükski eelnevaist ei ole oluline.

Näiteks Eestis valmistatud pagaritoodete puhul pidas 31% oluliseks infot teravilja päritoluriigi kohta, 17% jahu valmistamise päritoluriigi kohta ja 52% jaoks pole kumbki oluline.

Jookide puhul oli olukord veel isemoodi. Õlle puhul ei olnud 46% jaoks teave teravilja päritoluriigi kohta oluline, 21% jaoks oli see oluline ja ülejäänud ei osanud seisukohta võtta.

Mahla puhul selgus, et oluline on saada teavet:

▪ 21% puuviljade, marjade või köögiviljade päritoluriigi kohta,

▪ 7% mahlakontsentraadi valmistamise päritoluriigi kohta,

▪ 40% mõlemad on olulised,

▪ 21% jaoks kumbki ei ole oluline.