- Tekib teadlaste ja kompetentsi kadu. Kui Sakus asuv maaviljeluse instituut liidetakse Jõgeva teadusasutusega, tähendab see ka teadlaste ümberkolimist Jõgevale. Inimestel on perekond, kinnisvara, laenud, mis ei võimalda mujale elama asuda. Võimalik, et osa teadustöötajaid otsib endale uue töökoha või ameti. Põllumajandusteadlasi on niigi vähe. Õpetatud inimeste kadu nõrgestab seni tegutsenud teadusvaldkondi, mitmes valdkonnas võib kompetents koguni kaduda.

Ülikooli lõpetanud noorest spetsialistist põllumajandusteadlaseks kujunemine võtab vähemalt 10 aastat, kui aga vanemaid teadlasi enam noorele teadmisi edasi andmas pole, siis veelgi kauem.

- Põhja-Eesti põllumehed jäävad teadusinfota. Teaduskeskuse Jõgevale viimisega nihkub teadusuuringute keskpunkt lõuna poole ning katseandmed näitavad Lõuna- ja Kesk-Eesti tingimustes saavutatud tulemusi.

Eesti jaguneb aga nii floristiliselt, mullastikuliselt kui agroklimaatiliselt kaheks osaks, kus tingimused on kohati väga erinevad. Põhja- ja Lääne-Eesti jäävad vajaliku infota.

- Alustatud projektid katkevad. 2014. aastani on EMVI juhtparner INTERREG IV-A projektis Knowsheep, mis on suunatud Läänemere-äärsele piirkonnale.

Projekti juhtpartner peab asuma projekti piirkonnas ning projekti kulutused on kalkuleeritud praegust asukohta arvestades. Asukoha muutmist tuleb taotleda EList.

Maaviljeluse Instituudil on ka taimekaitseseadusega pandud kohustusi ja seoses pestitsiidide säästva kasutamise direktiiviga tuleb neid juurde.

- EVIKA ja taimede geenipanga saatus on lahtine. Instituudi juures on EVIKA kompleks, kus tehakse uurimistööd kartuli ja aiakultuuride tervendamise kohta. EVIKA teeb rahvusvahelist koostööd ka taimede geneetiliste ressursside säilitamisel. Kartuli- ja aiataimi on kogutud geenipanka enam kui 35 aasta jooksul, osa materjalist on ainulaadne. Seda kollektsiooni on raske mujale viia ja seda tuleb säilitada.

- Teadusvaldkonnad takerduvad või kaovad. Saku instituudis on seni tegutsetud mitmes olulises valdkonnas: taimekasvatuse saagikuse suurendamine ja saagi kvaliteedi parandamine; uute tõrjemeetodite väljatöötamine; integreeritud taimekaitse ja keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise optimeerimine; uute tehnoloogiate väljatöötamine; rohumaaviljelus ja söödatootmine, sh sileerimine; koekultuuride sordiaretus, sortide tervendamine, geenipankade loomine. Samuti on Saku instituudis tugev põllumajandustehnika pool, mida mujal pole.

Kõik need on põllumajanduses olulised valdkonnad ja teadustöö nendes suundades ei tohiks hääbuda.