Kas aktsiisi langetamisest oleks enam kasu?

Harri Mäepere kaitses tänavu kevadel Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonda lõpetades bakalaureusetööd “Alkoholiaktsiisi tulemuslikkus ning seda mõjutavad välised tegurid Eesti näitel”.

Mäepere kogutud andmetest lähtuvalt võib järeldada, et kui pika perioodi jooksul on tekkinud harjumus osta odavat alkoholi naaberriigist ja kui sellele järgneb oma riigis alkoholi odavnemine, siis piirikaubandus toimib endiselt, aga sellele lisandub veel ka kohapealse alkoholi liigtarvitamine. See on juba topelthalb. Maksudes kaotatakse aga ikkagi.

Näiteks kuna Soome tahtis vähendada piirikaubandust Eestiga, langetati Soomes 2004. aastal alkoholiaktsiisi keskmiselt 33% võrra.

Kasu sellel aga polnud – märkimisväärselt vähenesid aktsiisitulud ning alkoholi sisetarbimine koos piirikaubandusega suurenes kokku ligi 10%. See tõi aga kaasa alkoholiga seotud surmade arvu suurenemise.

Sarnaselt Soomega langetati ka Taanis alkoholile seatud makse 48% võrra, et vähendada piirikaubandust Saksamaaga. Alkoholiaktsiis ja käibemaksumäärad olid Taanis oluliselt suuremad kui Saksamaal.

“Tulemuseks langes piirikaubandus üksnes 5% ning kogutarbimine suurenes 4%,” kirjutab Mäepere. “Seega ei aidanud ka Taanis järsk maksude langus probleeme täielikult lahendada.”

Arvestades Soome ja Taani ebaõnnestunud kogemusi aktsiisimäärade järsu langetamisega piirikaubandusega võitlemisel, ei pruugi Harri Mäepere hinnangul nimetatu osutuda parimaks meetmeks ka Eestis, õigem oleks probleemi pigem ennetada.

Eesti puhul tuleb eriti tähelepanelik olla ka seepärast, et Soomes on plaanis alkoholipoliitikat lõdvendada, mille tulemusena peaksid 4,7‒5,5% kangusega õlle, long drink'ide ja siidri hinnad langema ligikaudu 40%.

See seadusemuudatus (jõustub mitte varem kui 2018. aastal) peaks Eesti ja Soome õlle, siidri ja long drink'ide hinnavahet vähendama ligikaudu 53% ning selle tulemusel peaksid nende toodete Eestist kaasaostetavad kogused vähenema umbes 51%.