Olmejäätmete äravedu moodustab üsna marginaalse osa inimeste väljaminekutest. Leibkonna keskmine jäätmekäitluskulu on umbes 4,5 eurot kuus, korrusmaja elanikel isegi väiksem. Keskmisest brutokuupalgast kulub jäätmekäitlusele aastas ligikaudu 0,45%. Riigikontrolli küsitlusele vastanutest tõdes 2/3, et neid motiveeriks jäätmeid sortima liigiti kogutud jäätmete oluliselt odavam äraveo hind. Arvestades, et ligikaudu 50% segaolmejäätmetest moodustavad pakendid, võiks inimesed nende sortimisega säästa ligikaudu 2 eurot kuus. See pole olnud piisav, et motiveerida inimesi lisapingutust tegema.

Paljud ei tea, kuidas jäätmeid sortida ja kuhu neid üle anda. Kõige suuremas infopuuduses on inimesed, kelle emakeel pole eesti keel. Teadlikkus on teistest kehvem 15–24aastaste noorte hulgas.

Kuhu mida viia?

Üldjuhul peaks segaolmejäätmeid, paberijäätmeid ja biojäätmed saama ära visata kodu lähedal asuvasse konteinerisse (biojäätmeid saab ka koduaias komposteerida). Erinevat liiki pakendid peaks viskama pakendijäätmete taaskasutusorganisatsioonide väljapandud eraldi konteineritesse, mis peaksid asuma suuremates asulates inimese kodust 500–1000 m kaugusel, hajaasustuse korral asustuskeskustes (arvestusega 1 kogumiskoht 500 inimese kohta). Harvemini tekkivaid jäätmeid saab ära viia jäätmejaama.

Mitmete jäätmeliikide puhul on sortimise võimalused ahtamad: paljudes omavalitsustes pole kohustust panna välja biolagunevate jäätmete konteinereid ega kartongi- ja paberijäätmete konteinereid. Pakendijäätmete konteinerid asuvad paljudest inimestest kaugemal kui seaduses ette nähtud ning nendesse jäätmete äraviskamine võib olla ebamugav (nt konteineritel liiga väikesed avad, ümbrus koristamata, konteinerite tähistus muutub).

Kõige rohkem visatakse tavaprügi hulka toidujäätmeid

Inimestele on nende sõnul jäätmete liigiti kogumisel suurimaks takistuseks, et jäätmeliike peab ära andma erinevatesse kohtadesse (63% vastanutest), teisena nimetati sortimise ebamugavust koduse ruumipuuduse tõttu (59%). Ligi pooltel on takistuseks see, et pakendikonteinerid asuvad kodust liiga kaugel. Pooled küsitletutest ei usu sortimise mõttekusse, sest arvatakse, et sorditud jäätmed valatakse hiljem põletamisel kokku, ning pooled ei sordi, kuna see ei mõjuta oluliselt jäätmeveo hinda. Samal ajal tahaksid inimesed keskkonda kaitsta küll, aga ainult siis, kui see on mugav ja sellest on kasu. Pandipakendeid sordib 85% elanikkonnast ning see viitab sellele, et suurimaks sortimise innustajaks on raha.

Kõige sagedamini jäetakse sorteerimata ja visatakse tavaprügi hulka toidujäätmed (59%), seejärel pakendijäätmed (47%), rõivad/jalatsid (44%) ja muu klaas/plastmaterjal (40%).

Ohtlikud jäätmed jätab sorteerimata 18% ning patareid ja akud viskab tavaprügi hulka 14% elanikest. Kõige parem on olukord pandipakendiga, mille tagastab automaati 85%. Suhteliselt hea on olukord ka patareidega – need viib enda sõnul ettenähtud kogumiskohta poes 63% elanikest ning lisaks kokku 11% viib need tagasi müüjale või annab jäätmejaama.

Kõige lähemad jäätmete kogumise kohad leiab veebilehelt www.kuhuviia.ee.