Hunt. Foto: Pixabay.com

„Üldjoontes ei erine tänavune aasta kuidagi eelnevatest, hunte on ikka siin-seal asulate läheduses nähtud,“ selgitas Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialist Peep Männil.

Jaanuarist veebruarini on huntidel jooksuaeg, siis kipuvad nii nooremad kui vanemad isendid rohkem ringi uitama. „Sel aastal on neid märgatud eriti just Läänemaal, kus huntidel oli eelmisel aastal väga hea juurdekasv,“ tõi ta välja ja lisas, et tavapärasest julgemate huntide puhul on tihti tegemist noorte, alla aastaste loomadega (kutsikatega), kes on erinevatel põhjustel kas ajutiselt või püsivalt vanematest eraldi jäänud.

Männili sõnul ei oska hundikutsikad veel inimest piisavalt karta, mistõttu tulevad nad hoonete lähedusse lootes leida äravisatud toidupala.

„Kuna noored loomad veel murdmiskunsti reeglina ei tunne, ei ole neist ka suuremat ohtu kari- ja koduloomadele,“ selgitas Männil.

Tema sõnul ei kujuta hundid endast praegustes oludes inimesele mingit ohtu, samas ei tohiks ulukisse kindlasti liigse usaldusega suhtuda.

„Vabalt kättesaadavad toidu- või loomakasvatuse jäätmed on peamiselt need, mis noori hunte majapidamiste juurde meelitavad,“ tõi ta välja.

26. veebruari seisuga on Eestis kütitud 96 hunti, nendest kolm anti väljaspool jahihooaega Keskkonnaameti erilubade alusel Saare- ja Raplamaale. Küttimismahu on tänaseks täitnud Põlva-, Jõgeva-, Pärnu-, Saare-, Tartu- ja Lääne-Virumaa jahimehed. Selleks jahihooajaks määrati küttimismahuks 112 isendit. Hundijahihooaeg lõpeb 28. veebruaril.