Jahimeeste ülesanne on jahiseaduse järgi teedelt (sild on samuti tee osa) hukkunud suurulukite koristamine.

"See on meie kohustus, millega järjepidevalt tegeleme," ütlevad jahimehed ja lisavad, et kõigi 328 jahipiirkonna kontaktisikute telefoninumbrid on häirekeskuses olemas ja avalikud ka Jahise infosüsteemis.

Jahimehed ei otsusta


Kui õnnetuse koht on täpselt välja selgitatud, kutsutakse tavaliselt jahimehed, et nad hukkunud looma teelt koristaksid. Mõnikord kutsutakse kütid appi ka selleks, et looma piinad lõpetada.

Jahimeestel endil ei ole ei õigust ega kohustust otsustada selle üle, kas viga saanud loom hukata või mitte. Jahimehed tulevad vaid otsustajatele appi ja teevad seda vabatahtlikult, oma ajast oma vahenditega ja tasuta.

Kui asjaomased ametnikud (päästeamet, keskkonnainspektsioon või amet,, politsei, veterinaar jt) soovivad konsulteerida jahimeestega kui ekspertidega, siis selleks on kütid selleks alati valmis. Otsus tehakse aga alati ametiisikute poolt.

Antud juhul kutsus jahimehed välja häirekeskus. Sealt tuli ka otsus, et kuna loomal on tagumistel jalgadel luumurrud ja siseelundid, eriti magu vigastatud, tuleb tema piinad lõpetada.

Kohapeal tegeles koordineerimise ja otsustamisega sündmuskohale kutsutud päästeteenistus.

Liha pole kasutuskõlblik


Vahel on linnalegendides seletatud, et jahimehed on huvitatud teedel hukka saanud loomade laipadest liha saamise eesmärgil.

Tõde on aga see, et liikluses viga saanud suurulukid utiliseeritakse ja nende liha kasutada ei saa ega tohi - stressiga, verevalumite jms on niisugune liha toiduks kõlbmatu.