Järgmisel aastal Hiiumaale naaritsaid juurde ei viida
Hävimiohus euroopa naaritsa asurkonna moodustamine algas Hiiumaal 2000. aastal.
Tallinna loomaaia liigikaitse uuringute labori juhataja Tiit Maran on üheksa aasta jooksul tehtud tööga rahul. "Naaritsate loodusesse tagasi viimine on keeruline, kuid tänavu kevadeks on asurkond suurem kui kunagi varem ja loomi on nähtud jõgede ääres, kus neid pole varem näha olnud."
Järgmisel aastal tehakse paus ja uusi naaritsaid Hiiumaale ei viida. "Me ei tea, mis siis saab. Samas võib olla nii, et kui pidevalt loomi juurde viia, surub see alla looduses sündinud loomade võimekuse sigida."
Seni viidi naaritsaid Hiiumaale Tallinna loomaaia paljunduskeskusest, kus on praegu kokku 110 looma. Puure on loomaaias kahte tüüpi - väiksemates puurides peetakse loomi geneetilise informatsiooni säilitamiseks. Sealt otse loomi loodusesse lahti ei lasta, sest nende käitumine on muutunud ja nad ei saa looduses hakkama.
Suuremad aedikud on aga võimalikult looduslähedased ja sinna viiakse tiined emased, kes sünnitavad oma pesakonna. Kui pere hakkab laiali minema, viiakse noored naaritsad loomaaiast Hiiumaale ja lastakse sobivas kohas lahti. Hiiumaal on samuti kolm suurt aedikut, kust loomad väikeste väravate kaudu välja lastakse.
Tiit Marani sõnul on Hiiumaal siiski kaks viga. "Saar on suuruse poolest minimaalse elujõulise populatsiooni poolest piiri peal. Seetõttu oleme nende elupaiku parandanud ja see on ka õnnestunud. Teine probleem on see, et Hiiumaa on ainukene naaritsa elupaik. Mõni ebasoodne keskkonnafaktor võib ostutuda talle saatuslikuks. Seetõttu on kaalumisel veel ühe koha leidmine naaritsa jaoks."
Tallinna loomaaias saab maksimaalselt pidada 120 looma, mis on pool tehistingimustes peetavatest naaritsatest terves Euroopas. Seetõttu on siin tehtav töö väga tähtis. Tiit Marani sõnul on Eesti eeskujul paljunduskeskusi rajatud ka Taanis ja Saksamaal. Euroopa naaritsat elab 15 Euroopa loomaaias ja liigi geneetilise materjali säilitamiseks viiakse neist parimad isendid kokku.
