Rooma keisri armust Juudamaa kuningaks saanud Heroodes “ja kogu Jeruusalemm ühes temaga” kohkus tarkade küsimust kuuldes.

Kiiresti kokku kutsutud juuda rahva ülempreestrid juhatasid, et Messia sünnipaik peab vanade prohvetite sõnade kohaselt asuma Petlemmas.

Parim, mis tuua oli

Salakaval Heroodes saatiski hommikumaa targad Petlemma, et nende abil vastsündinu täpne asukoht teada saada.

“Tähetargad aga kuulasid kuninga jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, täht, mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel, kuni see jäi tolle paiga kohale seisma, kus oli laps! Tähte nähes aga rõõmustasid nad üliväga. Ja majja sisse astudes nad nägid last ühes Maarja, Tema emaga, ja kummardasid Teda Tema ette maha heites, avasid oma aardekirstud ning andsid Talle kinke: kulda, viirukit ja mürri. Ja kui neid unenäos hoiatati, et nad ei astuks enam Heroodese juurest läbi, läksid nad teist teed pidi tagasi omale maale, (Mt 2, 9–12),” jutustab Matteuse evangeelium.

Teised evangeeliumid tarkade külaskäiku ei maini.

Miks tõid targad (keda tänapäeval üldiselt peetakse Babüloonia tähetarkadeks või Pärsia astroloogideks) vastsündinud jumalapojale kingituseks maiseid aardeid: kulda, viirukit ja mürri?

Teoloog Elmar Salumaa on oma põhjalikus “Matteuse rõõmusõnumis” seda seletanud nõnda: idamaa targad tõid idamaa kombe kohaselt külakostiks lihtsalt parima, mis neil oli.

Seda enam et nad pidasid Jeesust ju juutide kuningaks – järelikult pidid ka kingitused olema kuninglikud. Tegelikult keeldus täiskasvanud Jeesus otsustavalt kõigist ettepanekuist pretendeerida poliitilisele võimule, sest tema kuningriik on suurem kõigist maistest valdustest.

“Kuld oli juba tollal tuntud väärismetallina,” kirjutab Salumaa kingituste kohta. “Libanos on valge puuvaik, mis põledes annab meeldivat lõhna ja mida kultuses laialt tarvitati “viirukina”.

Samasugune lõhnarohi on ka smürna – idamail, peamiselt Araabias kasvava põõsaspuu (Balsamodendron myrrha) vaik. Viimast kasutati laialt surnute balsameerimisel või võidmisel. Kas sellest tohib välja lugeda viidet Jeesuse varasele surmale, on enam kui küsitav: Matteus seda igatahes mõista ei anna.”

Salumaa kohaselt on selle kauni jutustuse eesmärk näidata, kuidas Jeesus osutus algusest peale hüljatuks oma rahva poolt, olles aga tuntud ja tunnustatud paganate juures.

Kuid mis tähte hommikumaa targad tegelikult nägid?

Peatumata võimalusel, et tegu võis olla jumaliku tunnusmärgiga, on arvatud, et see võis olla Jupiteri ja Saturni kolmekordne kohtumine ehk konjunktsioon Kalade tähtkujus aastal 7 eKr. Jupiter ja Saturn ei saanud aga toona täielikult kokku ja tegu ei olnud visuaalselt millegi erakordsega.

Gerhard Kroll oletab teoses “Jeesuse jälgedel”, et astroloogidele võis see sündmus siiski muljet avaldada. Jupiteri peeti kuningatäheks ja tema mõju oli võimsaim Kalade tähtkujus.

Saturni peeti aga Süüria või juutide täheks. Seega võidigi välja lugeda sõnum, et Juudamaal sündis vägev kuningas.

Täht käis nende eel

Teel Jeruusalemmast Petlemma pidi planeedipaar tarkadele paistma täpselt otse ees. Kõigele lisaks on kõnealusele konjunktsioonile omane veel Jupiteri näiv “seisma jäämine” pöörleva tähistaeva taustal.

See võiks seletada Matteu-se lauset: “Ja vaata, täht, mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel, kuni see jäi tolle paiga kohale seisma, kus oli laps!”

Petlemma tähena on aga tõlgendatud ka Halley komeedi möödalendu aastal 12 eKr või Hiina kroonikates täheldatud tundmatu taevase objekti (tõenäoliselt komeet või supernoova) ilmumist aastal 5 eKr.