Joogiveega on hädas Pärnumaa ja Ida-Viru inimesed
84% eestlastest saab oma joogivee ühisveevärkidest ning seega on Eesti elanikkond joogiveega hästi varustatud. Samas on elanike hõlmatus ühisveevärgiga paikkonniti erinev. Suuremates linnades kasutab enamus ühisveevärgi vett, maa-asulates aga on ühisveevärgi vett tarbivate elanike hulk tunduvalt väiksem.
Suuremate linnade (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu) elanike hõlmatus ühisveevärgiga on üle 98%. Halvem on olukord maapiirkondades, kus elanike varustus ühisveevärgiga kõigub 30-60 % vahel.
Tervisekaitseinspektsiooni planeerimise ja monitooringuosakonna juhataja Leena Albrehti sõnul on joogivee kvaliteet üldiselt hea, kuid siiski esineb ka probleeme. Mullu oli kõige ohtlikum olukord sügisel Ida-Virumaal, kus joogivesi ei vastanud nõuetele mikrobioloogiliste näitajate osas Kohtla-järve linnas. Kohtla-Järve probleem on seotud amortiseerunud veevarustussüsteemiga (torustike ja reservuaaridega). Kuna praegu seal vett kloreeritakse, siis vastab see Albrehti sõnul nõuetele.
"Narva, Kohtla-Järve ja Ida-Virumaa kandis on suurem probleem, kuna seal on suuremad linnad ning kõige suurem tarbijate arv, kes saab nõuetele mittevastavat vett," ütles Albreht.
Narva linnas on probleemiks liigne trihalometaanide sisaldus. Narva elanikel, eriti lastel, kraanivett juua ei soovitata, seda tuleks eelnevalt keeta, kasutada filtrit või osta pudelivett.
Albreht ütles, et aastaks 2011 peaks Narva ja Kohtla Järvel joogivesi korda saama, kui kõik kavandatud projektid teostuvad.
103 veevärgis on probleeme ka loodusliku fluoriidi kõrge tasemega. Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi poolt läbi viidud uuringust selgus, et fluoriidi tase on normist kõrgem Pärnu, Lääne, Viljandi, Tartu ja Rapla maakonnas. Mullu novembris tarbis lubamatult suure fluoriidisisaldusega vett 23 625 inimest ehk 2,2% elanikest. 43,9% elanikest tarvis soovitatava fluoriidisisaldusega vet ning 53,9% elanike joogivesi oli fluoriidivaene.
Albrehti sõnul ei tee kõrgem fluoriidi tase täiskasvanutele midagi, kuid lapsed seda juua ei tohiks. Nimelt kahjustab liigne fluoriid laste jäävhambaid.
Kuna tervisekaitseinspektsioon kontrollib ühisveevärke, siis eraomanike kaevuvee kohta täpne info puudub. Albrehti sõnul kontrollitakse neid pisteliselt, kaebuste alusel või hajaasustus programmi raames.
Albrehti sõnul tarbib kolmandik elanikest vett, kus raud ületab normi. "Raud ei mõju tervisele, kuid avaldab mõju kodutehnikale, samuti pole vesi visuaalselt ilus ning võib olla lõhnab natuke," ütles ta. Samas on selliseid veevärke tema sõnul iga aastaga vähemaks jäänud, kuna käimas on mitmed projektid ning paigaldatakse puhastusseadmeid.
