Lisaks on Juuru volikogu liikmed vastu muistsete asulakohtade väljakaevamistele, põhjavee veerežiimi kahjustamisele, geoloogiliste pinnavormide ja kaitsealuste liikide kasvukohtade hävitamisele, pärimuslike, looduslike ja miljööväärtuslike alade mõjutamisele, rohevõrgustiku ohustamisele, puhke- ja virgestusalade kasutuskõlbmatuks muutmisele, elu-, tootmis- ja ärimaade kasutusotstarbe lõpetamisele.

Ka oli volikogu seisukohal, et maakonnaplaneeringu mõistes on valitsus sekkunud planeeringuprotsessi ebaseaduslikult. 

„Lähtudes vabariigi valitsuse 29. mai käesoleva aasta kabinetiistungi Rail Balticu raudteetrassi osas langetatud otsusest jätta võrdlusesse vaid trassialternatiivid 13A, B, C ja D ning võtta teadmiseks informatsioon eelistatuima Rail Balticu trassi osas Harju-, Pärnu- ja Raplamaal, on Juuru vallavolikogu seisukohal, et vastavalt “Planeerimisseaduse” § 10 lg 3 korraldab maakonnaplaneeringu koostamist maavanem ja Rail Balticu raudtee trassikoridori asukoha määramise näol on kindlasti tegemist maakonnaplaneeringuga. Senised otsustused on tehtud seega maavanemate eest, eelistatuima trassi osas ei ole kohalikelt omavalitsustelt seisukohta võetud, trassialternatiivid on sisuliselt võrdlemata,“ seisab otsuses.

„Oluline on märkida, et vabariigi valitsuse 29. mail 2014 toimunud kabinetiistungi otsuse kohaselt lõigataks läbi kaks Rapla maakonnale väga olulist peatselt lõplikult valmivat suurt puhke- ja virgestusala (Pirgu Terviserada ja Alesti järve kinnistu), mis trassikoridori läbimisega nendelt aladelt lõpetaks jäädavalt juba olemasolevad rajatised, rääkimata edasiarendamisest,“ seisis otsuses. „Jääb arusaamatuks, milleks ja kellele on vajalik inim- ja looduskeskkonna hinnaga rajada raudteed, mis meile teadaolevate andmete järgi ei suudaks tagada konkurentsi alternatiivsete kauba- ja reisijateveo liikidega kohalikus ega rahvusvahelises osas. Kui Rail Baltic’u trassi ehitatakse sooviga hetkelise majanduskasvu tagamiseks ja rahastatakse meie tulevaste põlvede arvelt, siis on see lühinägelik ja vastutustundetu plaan. Täna ei tea meist keegi, kas raudteetrassi ehitus läheb Eesti maksumaksjale sellise planeerimise juures kallimaks kaks või kolm korda, rääkimata võimalusest, et tekib järjekordne talumiskohustusega taristu, mida ei kasutata. Soovime ka rõhutada, et trassi ette jäävad mahalõhkumisele kuuluvad kodud ja põlismaastike pöördumatu kahjustamine jätaksid sügava haava maaomanike südamesse.“