“Kadunud maa” painab vanaduspõlve

Väike-Maarja külje all oma põllulahmaka servas pisikeses majas elab vanahärra Aleksander, kes vaatab jõuetult pealt, kuidas tema talu hääbub, ega suuda ületada õigluse ja õiguse igikestvat vastasseisu.

Nüüdseks pole seda põllulahmakat enam neli aastat haritud. Vaid naabrimehe lambad käivad vahepeal heina nosimas. Ja hea, et käivad. Maa ei metsistu päriselt ära. Ja kuni ei metsistu, püsib veel lootus.

Aleksander Linus on 81aastane, tema kõnemaneerist ja olekust õhkub n-ö eestiaegset väärikust, härrasmehelikkust. Aga seda olekut varjutab viimastel aastatel kogunenud meeleheide. Selline, mis on pannud teda kõikvõimalike ametiasutuste ukselävesid kulutama ja mis viis ta lõpuks Väike-Maarja vallavalitsuse ette näljastreiki korraldama. Sest Aleksander Linus on veendunud – temalt varastati osa tema väljaostetud maast.