Need asjad, mis paadis peavad merele minnes olema, on lisaks päästevestile päästerõngas või päästeling, 3 punast säratuld, tulekustuti, tulekustutustekk, pilsipump või hauskar, kompass, tuled vastavalt rahvusvahelisele laevakokkupõrgete vältimise eeskirjale COLREG või sisevetel liiklemise eeskirjale. GPS, navigatsioonikaart ja kaarditööriistad, ankur koos ankruotsaga, pukseerimisots, pootshaak, veekindel taskulamp, esmaabivahendid, udupasun või muu heliseade, kajalood või lood, viskeliin pikkusega 15- 25 meetrit, binokkel ja jäätmekogumisvahendid. Purjejahil veel iga meeskonnaliikme jaoks üks ohutusvöö.

Kasse Paadid OÜ juhataja Fred Keert soovitas registreerida Kasse paadid D- kategooria veesõidukiks, siis on poole vähem asju vaja. “Minu teada enamus mehi ei käi kalavetel rannast kaugemal, kui kolm kilomeetrit. Saaremaa paadiehitajad taotlesid eelmisel aastal Veeteede Ametist päästerõnga nõude ärajätmist, sest igal inimesel on ju päästevest seljas, kes paadiga merele läheb, kuid see ettepanek ei läinud läbi. Mõistagi prügikott võib lahtiselt tuulega üle parda lennata, keegi peab selle oma külge kinnitama või ankru külge, muud võimalust ma ei näe. Päevasel ajal sõidul ei pea pardatulesid ka olema. Nõudmised on üle mõistuse jah. Udupasunat eraldi pole vaja, sest kõigil nõuetele vastavatel päästevestidel on viled küljes, sellest piisab,” lohutas Keert veidigi kalamehi.

Veeteede Ameti välissuhete ja info osakonna avalike suhete vanemspetsialist Malle Lõhmus vastas Meie Maa järelepärimisele, et Veeteede Amet ei kommenteeri seaduseid ega määruseid, Veeteede Amet on seaduste ja määruste täitja. Küll aga ütles Lõhmus, et kui väikelaeva sõidukiirus üle 7 sõlme ei tõuse, pole pardatulesid vaja.