Kas abikaasa võib müüa päritud kooperatiivkorterit minu nõusolekuta?

Abiellusin 1990. a lõpul, elama hakkasime abikaasa kooperatiivkorteris, mille ta oli pärinud õega kahe peale. Hiljem õde loobus oma osast minu abikaasa kasuks. Abielu ajal kanti korter kinnistusraamatusse.
Kas abikaasa võib korteri müüa ilma minu nõusolekuta ja kas kinnistusraamatusse kandmisega muutus korter ühisvaraks? Mina olen kandnud kõik kulutused seoses korteri haldamisega. Kas mul on õigus nõuda ka oma nime kandmist kinnistusraamatusse?
Maalehe lugeja

VASTAB

Priidu Pärna

Tallinna notar

Kooperatiivkorteri praeguse omaniku määramisel tuleb esmalt vaadata, kas see korter on algselt omandatud abielu ajal või enne seda. Abielu kestel saadud kooperatiivkorter on abikaasade ühisvara.
Kui abikaasa päris korteri enne abielu või abielu ajal, on selline korter igal juhul abikaasa lahusvara, sest seaduse kohaselt pärand ja kingitus ühisvaraks ei muutu. 

Nn kooperatiivkorterite puhul tuleb arvestada asjaolu, et tegelikult kuulub ­kortermaja ju elamuühistule (vana nimega elamukooperatiivile) kui juriidilisele isikule. Inimestele kuuluvad tegelikult vaid elamuühistu osakud (liikmelisused), mis annavad mingi kindla korteri kasutusõiguse.
Sageli on sellised elamuühistud nüüdseks likvideeritud ja majad korteritena ühistu liikmete omandisse antud ning eraomanike nimele kinnistusraamatusse kantud. 

Küsimus ongi selles, et kui selline elamuühistu likvideerimine on toimunud abielu ajal, siis kas korterite üleandmine oma liikmetele muudab nüüd sellise korteri ühisvaraks. 

Sellist õiguslikult segast olukorda on selgitanud Riigikohus, kes on leidnud, et korterite kinnistusraamatusse kandmine on vaid tehniline toiming ja määrav on omandi kuuluvuse seisukohalt ikka asjaolu, kuidas liikmelisus elamukooperatiivis omandati. 

Kunagi päritud elamuühistu liikmelisus ei ole muutunud seega kinnistusraamatusse kandmisega abikaasade ühisomandiks ja selle korteriga võib teha tehinguid ka üks abikaasadest. 

Omandi kuuluvuse seisukohalt pole oluline, kes korteris on elanud või kes on sinna kulutusi teinud. Kui üks abikaasa on teise vara parendanud, siis on tal üksnes kompensatsiooni nõue, mitte aga nõue omandi suhtes.

Kui korter oleks ühe abikaasa poolt abielu ajal ostetud ja kantud ka selle abikaasa nimele kinnistusraamatusse, siis on teisel abikaasal õigus nõuda, et ka teda kantaks registrisse ühisomanikuna sisse. Sellist kande parandamist saab ette võtta vaid sissekantud abikaasa nõusolekul ja sellest keeldumisel, tuleb pöörduda kohtusse.