Olite esimest korda valimiskomisjoni liige aastal 1951. Kas olete sellest ajast kõik valimised kaasa teinud?

Ei ole. Vist 1953 jäi vahele ja siis korra veel. Olin külanõukogu saadik ja siis ei pandud komisjoni. Ühe korra olin rajoonikomitee saadik, siis ka ei pandud.

Kui praegu komisjoni kutsutakse, siis olen öelnud, et vaadake, mis numbrid mul ID-kaardil on, aga ikka kutsuvad. (Naerab mõnusalt.)

Küllap siis olete aktiivne inimene?

Koju päris istuma pole jäänud tõesti. Käin käsitööringis, seal õpetan telgedel kudumist. Saviringis käin, teeme keraamikat. Suvel liigun rattaga, talvel kelguga, aga suusasõidu jätsin maha, sest kambameest ei ole enam. Läks ära, jalad ees... Aga rahvatantsus löön veel kaasa ja näiteringis ka.
Vaike Nõmmiste.

Mis eriala inimene enne pensioni olite?

Olin algklasside õpetaja ja algkooli juhataja. Kümme aastat käisin veel tööl peale pensioniiga, aga nüüd on tehnikaajastu, sellega ma enam kaasa minna ei jaksa. Aeg läheb kiiresti edasi ja internetis ma end kindlalt ei tunne ning kui võimeline pole, siis ikka enam ei lähe.

Kuidas vanasti valimiste osalusprotsent nii kõrgeks saadi?

Agitaatorid tegid suure töö ära ja kastiga käidi küla peal, see kõik aitas. Kuna tehti igasugu üritusi, näidati filme ja müüdi häid raamatuid, siis tuldi varakult kohale, juba kuuest, sest päeva peale said paremad asjad otsa. Eks seda aega inimesed meenutavad siiani.

Tookord toodi rahvas ju veokite ja bussidega kohale.

Kas teie nimel on staažikaima valimiskomisjoniliikme rekord Eestis?

(Puhkeb naerma.) Kes seda öelda oskab!