Kaire Saarep, Tööinspektsiooni ennetustalituse juhataja Erakogu

Praegu on terviseamet üksnes rangelt soovitanud, et need inimesed, kes tulid Itaaliast, Hiinast või mõnest teisest piirkonnast, mis on ametlikult juba riskipiirkonnaks kuulutatud, peaksid kaks nädalat kodus olema – nii vanemad kui ka lapsed. Palun selgitage, kuidas sel juhul peab käituma tööandja. Kui inimene ei saa teha kaugtööd, kas talle tuleb anda siis palgata puhkust? Kas tuleb maksta keskmist palka?

Või saab teha ka nii, et selle perioodi eest, mis ta puudub (nii igaks juhuks ega ole haige), üldse palka ei maksta? Millised on teie soovitused tööandjatele, et kuidas käituda?

Maalehe lugeja

Vastavalt terviseameti soovitusele võiksid töötajad, kes naasevad lähetuselt või puhkusereisilt koroonaviiruse riskipiirkonnast, püsida võimalusel kaks nädalat kodus. Seega kui töötajal on võimalik teha kaugtööd, tuleks ohupiirkonnast naasmisel võimalusel töötada kodust.

Kui töötajal puudub kaugtöö tegemise võimalus, tuleb töötajal ja tööandjal läbi rääkida, millised on võimalikud lahendused. Kuna töölepingu seadus ei reguleeri eriolukorra kehtestamist ning pole kehtestatud ka üleriigilist eriolukorda, tuleb lähtuda töölepingu seaduses sätestatust.

Tööandjal ja töötajal on võimalik kokku leppida näiteks tasustamata puhkuses, põhipuhkuse kasutamises. Lisaks püüda leida kompromisse ajutiste töölepingu tingimuste muudatusteks, näiteks muudetakse ajutiselt töökoormust, tasu või ülesandeid. Rõhutada tuleb, et tegu on kokkulepetega, mistõttu ei saa töötaja ega tööandja ühepoolselt kohustada teist poolt kokkuleppega nõustuma.

Kui poolte vahel kokkulepet ega kompromissi ei sünni, kuid töötaja on nõus tööd tegema, siis on tegu töölepingu seaduse § 35 olukorraga, mille kohaselt tuleb töötajale selle aja eest maksta keskmist töötasu.

Tööandjal tuleb tööd korraldades alati silmas pidada, et töötaja ja tööandja vahel on kehtiv tööleping, mille kohaselt on tööandja kõige olulisem kohustus kindlustada töötaja tööga ja töötaja kohustus on tööd teha. Heades töösuhetes on kõige mõistlikum leida mõlemat osapoolt rahuldav kompromiss, näiteks põhipuhkuse, lisapuhkuse, palgata puhkuse kasutamine, kaugtöö tegemine, tähtajaline osaline tööaeg vms. Kõik kokkulepped eeldavad mõlema poole tahet.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!