Foto on illustratiivne Foto: Siim Lõvi

Viimase inimarengu aruande järgi elas 2010. aastal linnades 69 protsenti elanikest. Samas suurusjärgus Leedu ja Lätiga, veidi vähem Venemaast ja mõniteist protsenti vähem Soomest.

Maaelu tõmbaks masse ennekõike siis, kui oleks linnaelust odavam. Samas saab suuremasse linna minnes kõrgema palga midagi juurde õppimata. "Selles mõttes on liikumisega elu-olu parandamine ka omamoodi laiskus ja mugavus. Liikumine on kõige lihtsam viis edukas olla," arvab Tartu Ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas.

Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi teadur Ave Roots pakub, et põhimõttelise strateegilise otsusena võiks osa riigiasutusi hoida väiksemates kohtades, mitte kõik Tallinnasse koondada. "Kui sul on praegu maal kõrgharidus, siis töötad kas koolis, linnavalitsuses või raamatukogus," arutleb ta.

Kõige tõenäolisem viis hoida maapiirkondi elus on ehk puhta toidu tootmine. Toiduainete puudusega maailmas võiks Eesti võimalus võiks olla puhas vesi, puhas loodus, suhteliselt rikkumata põllumajandus ja head mullad.

"Üsna palju on välja toodud, et väga linnastunud ühiskonnad ei ole jätkusuutlikud," sõnab Ahas. Ühiskonnad, kus kas või kalli raha eest on õnnestunud säilitada ka maakultuur, on vaimselt palju stabiilsemad, kuigi teaduslikke põhjendusi sellel õieti pole.

Allikas: Novaator.ee, kust saab lugeda veel kasulikest kärgperedest, muutustest tööturul, sisserändest ja paljust muust huvitavast, mida käsitleti TÜ äsjasel visioonikonverentsil.