Kasutagem termineid õigesti

Omavahel sagedamini segiaetavad terminid:

• võsu - võrse

Vart koos lehtede ja pungadega nimetatakse võsuks. Võsu puitunud osa on võrse. Kui taimel puuduvad lehed, on tegemist lehitusega ehk afülliaga (nagu kaktustel). Selliseid taimi nimetatakse raagtaimedeks nagu osjad, saksauul jt. Rohttaimedel võrseid ei esine. Pappel, haab, lepp jt. moodustavad juurevõsusid, mis arenevad juurtele moodustunud lisa- ehk adventiivpungadest.

• puhmas - puhmik

Puhmas ehk kääbuspõõsas on puittaime eluvorm, näiteks taimedest jõhvikas, pohl, kanarbik. Puhmik on rohttaime eluvorm ehk biomorf, mille moodustavad taime maapealsed võsud (varred). Võsude tiheduse järgi jaotatakse rohttaimi tihedapuhmikulisteks ja hõredapuhmikulisteks. Kõik võsud koos moodustavad võsustiku.

• koor - kest

Viljal koort ei esine, järelikult vilja koorida ei saa. Koor esineb juurel ja varrel. Koorida saab redist, porgandit, kartulit, viljal saab eraldada kesta (tavaliselt väliskesta ehk eksokarbi).

• harunemine - hargnemine

Taimed harunevad, hargneb lõng, maantee, raudtee, sukkpüksid jne. Taime vars (võsu, võrse) või puu tüvi võib olla harunemata ehk lihtne, väheharunev, rikkalikult harunev või tüve/varre alusel harunev (näiteks kääbuspalm). Puittaimede varreharu võib nimetada oksaks. e) poeg - tütartaim Selle asemel võiks kasutada mõisteid külgharu (nagu kaktustel), sigikeha (nagu kalanhoe, furkrea ja liilia mõnedel liikidel, punguva raunjala puhul), külgsibul (nagu tulbil, nartsissil jt.), külgmugulsibul (nagu banaanil, gladioolil, krookusel, sügislillel jt.).

• kodarik - rosett

Lehed moodustavad kodariku, mis võib olla juurmine (näiteks agaavil, võilillel, sinilillel, nurmenukul) või tipmine (näiteks paljudel palmilistel, palmlehikulistel, draakonipuudel, tõlvpuudel jne.). Tipmise lehekodarikuga puid nimetatakse tuttpuudeks. Rosett pannakse aga rinda.

• õiepung/õisikupung - õienupp/õisikunupp

Pung on võsu alge, mis on ümbritsetud pungasoomustega või on paljas (ilma pungasoomusteta, nagu terofüütidel, efemeeridel, kõrrelistel, lodjapuul, pähklipuul, plataanil, paljudel troopilistel puudel jt. ). Õienupp on avanemata õis.

• oga - astel - okas

Oga on epidermi ja subepidermaalse koe (epidermi aluse koe) terav väljakasve ehk emergents, on tavaliselt kergesti äramurtav, esineb näiteks kibuvitsal, roosil, vaarikal, hobukastani ja ogaõuna kupral jne. Kaktustel esinevad glohhiidid ehk kidakarvad. Astel on lehe või varre (väga harva ka juure) tugikoerohke muudend, esineb näiteks kaktuselistel, piimalillel, viirpuul, türnpuul jne. Astel võib olla nii lihtne kui ka harunev. Okas on okaspuude leht ehk kseromorfse ehitusega muundunud leht.

• kõrgleht - kandeleht - kandeleheke

Kõrgleht asetseb "kõrgel", õie või õisiku piirkonnas, on tavaliselt eredalt värvunud, varrelehtedest suuruselt enamasti väiksem, kujult lihtsam, esineb näiteks jõulutähel, pärnal, maasikal jt. Kandeleht asub vahetult õie või õisiku alusel, esineb näiteks kallal, flamingolillel, monsteral, palmilistel (õie alusel olev kandeleht on õie kandeleht - bractea. Õisiku alusel olev kandeleht on õisiku kandeleht - spatha). Kilejas või rohtne väike organ õie/õierao alusel on õie kandeleheke (bracteola). Iga õie või õisiku kandeleht on kõrgleht, kuid iga kõrgleht pole veel kandeleht.

•  käbikond

emas- või isaskäbide kogumik paljasseemnetaimedel, juhul kui käbid kinnituvad võrsele kahe- või enamakaupa.

• areaal ehk levila

võib olla katkeline ehk disjunktne, koosnedes osaareaalidest ehk arellidest. Liik võib olla kosmopoliitse ehk üleilmse levikuga (nagu kilpjalal, vesiheinal, suurel teelehel jt.).

• suvik - püsik

Püsik ehk kolme- või enama-aastane rohttaim ehk mitmeaastane rohttaim. Suvik ehk üheaastane või funktsionaalselt üheaastane taim (võib olla ka puittaim, umbrohi jne.). Suvik võib, kuid ei pruugi olla dekoratiivsete omadustega.

• liaan - ronitaim

Liaan on kitsas mõistes puitunud või poolpuitunud varrega ronitaim. Eesti loodusliku floora liikidest on liaanid ainult luuderohi ja harilik maavits, rohtsete pikkade, peenikeste tuge vajavate vartega taimed on ronitaimed (humal, virn, seahernes, hiirehernes, kassitapp, seatapp jne.). Tendrillide abil ronivaid taimi nimetatakse väänelronijateks ehk väänelronitaimedeks (nagu hiirehernes), toe ümber väänduvaid taimi aga vääntaimedeks (nagu humal).

• vili - ebavili - rüüsvili

Kõik viljad on tõelised viljad. Ebavilja asemel võiks kasutada mõistet rüüsvili (nagu on vilja ehituse tüübi järgi õunvili ja tõrsik). Rüüsvili moodustub sigimikust, retseptaaklist või hüpantiumist.

• idu - idand

Idu asub seemnes ja koosneb organite algmetest ning sisetoitekoest ehk endospermist (viimane võib ka puududa või selle asemel on ümbristoitekude ehk perisperm). Idand on tõuse. Ärides müüakse idandeid, kuigi pakendile on trükitud ´mungoa idu`.

• kukkurvili - kukkur

Botaanilise terminoloogia komisjon on kinnitanud mõiste kukkur endise kukkurvilja asemel.

• risoom - võsund

Risoom ehk maa-alune vars. Võib erandlikult asuda ka maa peal, nagu epiliitsetel ja epifüütsetel püsikutel bromeelialiste, keerdlehikute jne. esindajatel. Võsund ehk stoolon on taime maapealne või maa-alune külgharu, millesse erinevalt risoomist ei kogune varuaineid. Võsundile võivad moodustuda adventiivpungad ja lisajuured ning tippu ka uued noored taimed. Maapealsed võsundid on näiteks nefroleebil, maasikal, roomaval tulikal, maa-alused aga sirelil, kibuvitsal, vaarikal, muskuslillel jt. Risoom esineb ainult rohttaimedel (püsikutel), võsund esineb nii roht- kui ka puittaimedel.

• kes - mis

Botaanilise terminoloogia komisjon soovitab taimede puhul kasutada asesõnana kes (aaloe, kes on ornitogaamne).

• kladood - füllood - fülloklaad

Kladood (vananenud termin - fülloklaad) on lame, lehekujuline lehe ülesannet täitev vars, nagu näiteks ruskusel, viigikaktusel. Erinevalt lehest kannab kladood pungi. Füllood on ilma labata, lamendunud lehekujulise rootsuga leht, nagu paljudel akaatsiatel.

Urmas Laansoo, Tallinna Botaanikaaia metoodik

Materjal on Tallinna Botaanikaaia kodulehelt