“Viieprotsendiline valimiskünnis on Eesti jaoks iganenud,” selgitab Nurm. “Võiksime võtta eeskuju Hollandist, kus valimiskünnis puudub. See rikastaks arutelusid parlamendis ja otsused oleksid kvaliteetsemad.”

Sellel, et Vabaerakonda valimistel edu ei saatnud, on Nurme hinnangul mitmeid põhjusi.

“Kindlasti on see valijate hinnang Riigikogu eelmise koosseisu Vabaerakonna fraktsiooni tööle. Liiga palju keskenduti teiste esitatud seaduseelnõude parandamisele, selle asemel et selgitada ja kaitsta oma erakonnale olulisi teemasid,” toob Nurm välja.

Ka Vabaerakond ise vajab tema sõnul sisemist kaemust, erakonna jaoks kõige olulisemate tugevate teemade välja selgitamist, esile tõstmist ja üles ehitamist.

Siin toob ta näiteks Eesti kaheks piirkonnaks jagamise mõtte, mis aidanuks suunata maapiirkondade arengusse kolm miljardit eurot.

Nurm kritiseerib ka meediat, kes kajastas olulisel määral ainult kuut erakonda, kel oli suurem võimalus Riigikokku pääseda - tegelikult oli pretendente ju kümme.

“See on sama kui restoranis on menüüs kümme toitu, aga kelner ütleb, et valikus on ainult kuus,” toob ta võrdluse, lisades, et meedia peaks olema demokraatlikum. “Olulised on just paberväljaanded, mida saab rahulikult lugeda ning loetu üle mõelda.”

Ta lubab tegutseda selle nimel, et järgmiste valimiste eel niisugust asja ei juhtuks.

Kaul Nurm kinnitab, et hoolimata valimistulemustest jätkab erakond tegutsemist. “Nelja aasta pärast on jälle valimised ja vahepeal näitame end parlamendivälise erakonnana,” lubab esimees.