„Kindlasti on jaaniaeg ennekõike sõprade püha, mil soetatakse nii grilltooteid, aga üha enam annavad ostukorvis tooni ka tervislikud ja värsked tooted,“ räägib Maxima kommertsdirektor Kristina Mustonen. „Nii näiteks ostetakse päevas keskmiselt ligi 7200 arbuusi ja jaanipüha ning koolilõpetamiste paiku näeme arbuusiostu mitmekordistumist. Sellest saab valmistada nii booli kui kasutada seda ka smuuti materjaliks.”

Nagu näeb viie viimase aasta 22. ja 23. juuni kohta koostatud graafikust, on mõne enimostetud toidukauba tarbimine aastate lõikes kõikunud, ent näiteks banaanikogused püsinud samal tasemel.

Tabelis on toiduained, mille ostmine jaaniajal märgatavalt tõuseb.

Kuidas on Eesti tarbijate ostuharjumused viimase kümne aastaga muutunud?

Kogu meie igapäevaelu korraldus on viimase kümne aastaga teinud läbi tohutu arengu – kõik on tunduvalt kiirem, inimesed soovivad kõike kiiremini ja samas ka lühema aja jooksul haarata.

Elutempo on kiirenenud enamiku eagruppide lõikes, kuid kõige enam on seda täheldada niinimetatud Y-generatsioonis. Need on 15-35-aastased, kes käivad ühte jalga digitehnoloogiatega, soovivad näha tulemusi koheselt ning pole enam valmis millegi järele kaua ootama – olgu selleks karjäär, pereloomine või ka muud igapäevaelu- ja tööküsimused.

Konkreetselt kaubanduses näeme me selle trendi osana keskmiste poekäikude arvu muutust. Kui kümne aasta eest ostles tarbija ühes kuus keskmiselt kümme korda, siis täna on see näitaja 8,5. Koos sellega on kasvanud ühe ostukorvi maht, kuna harvemini poes käivad inimesed ostavad korraga rohkem. Teisalt on ka lisandunud palju alternatiivseid võimalusi, kust kõige kiiremad argiostud (piim, leib, vorst) vajadusel ilma suurde toidupoodi minemata ära teha.

Palju räägitakse tervislikkusest ja tasakaalus toidulauast. Näeb seda ka ostustatistikast?

Tõesti, üleüldiselt on tervislik ja teadlik toitumine viimastel aastatel üha enam tarbijate tähelepanu all ning näeme seda nii suhtluses oma klientidega kui ka nende ostuharjumustest. Ostukorvi koosseisus on rohkem värskeid puu- ja juurvilju, piimatooteid, värskeid lihatooteid (eelkõige kana), aga ka talveperioodil külmutatud marju ning juur- ja puuvilju.

Üritame ka ise omaltpoolt ostjate muutuvatele nõudmistele vastu tulla, suurendades nende toodete valikut ja ka müügisaali pinda.

Teisalt näeme ka mõnedes kategooriates tuntavat langust, näiteks võib tuua leivatooted ja kohvi. Aga loomulikult ka aktsiisiga maksustatavad kaubad nagu tubakas ja alkohol (viimase puhul nägime näiteks pärast mullust maksutõusu 30-protsendilist langust).

Millest tarbijad oma ostueelistustes lähtuvad? On see reklaami mõju, kajastus meedias või sotsiaalmeedias – uued teaduslikud avastused või muud trendid?

Reklaamil ja turundusel väga laiapõhjalistes kanalites on jätkuvalt väga tähtis roll ostueelistuste kujunemisel. Ka tootjad peavad kiirema elutempo juures tarbijate ootustele vastu tulema ning “vanade-heade” ja end sissetöötanud toodete kõrvale pidevalt uusi maitseid ja pakendeid pakkuma. Ning alati kaasneb sellega ka tugev turundustugi reklaamide (välireklaamid, tele ja raadio, trükimeedia) näol ja ka internetis sotsiaalmeedia kanalites, degustatsioonid, blogijate arvamused. Ehk teisisõnu – selleks, et jõuaksid tarbijani, peab see jõudma tänapäevases infoajastus ka erinevates kanalites temani.

Ühe näitena võib välja tuua kasvõi kreeka jogurti, mis veel paari-kolme aasta eest oli praktiliselt meie turul tundmatu, kuid nüüdseks on see juba kolme piimatootja sortimendis ning loomulikult leiab seda ka meie lettidelt.

Kõikjal Euroopas on täheldatav lisaks nii-öelda uus “moevool” ehk eelistuste kandumine üha enam mahe- ja ökotoodete suunas, lisaks veel gluteenivabad tooted ning taimetoitlastele ja veganitele sobilikud tooted. Kõigi nende kategooriate kasv on tuntav.

Oleme seetõttu ka oma kauplustes toonud ökotooted spetsiaalselt esile, kust inimesed saavad erinevad selle kategooria tooted korraga kätte – pudrud ja müslid, konservid, maiustused. Samuti on meil alates eelmisest aastast spetsiaalne külmlett taimetoitlastele ja veganitele, kus on valik tooteid alates jogurtitest kuni valmistoitudeni.

Praegugi on super- ja hüpermarketi riiulitel saadaval valik, mis silme eest kirjuks võtab. Tekib küsimus, kas me võime oodata sortimendi jätkuvat laienemist?

Tegelikult on viimastel aastatel üha enam populaarsemaks muutunud kodulähedased mugavuspoed ja inimesed eelistavad kaupluses ostud võimalikult kiiresti ära teha. Samuti liigub ostja maitse kõrgema hinnaklassi ja tervislikemate toodete suunas, mistõttu oleme ka oma sortimendis sellega arvestanud. Inimesed on avatud uutele maitsetele ja ka täiesti uutele toodetele (eelnevalt toodud kreeka jogurti näide) ning soovivad vajaliku kätte saada kiiresti ja mugavalt.

Siit tuleneb ka viimastel aastatel üha enam nii Eestis kui ka mujal Lääne-Euroopas leviv trend valmistoidu näol. Näiteks Inglismaal võtab valmistoit kauplustes enda alla juba üsna märkimisväärse riiulipinna ning see hõlmab kogu lõuna- või õhtusööki alates salatist ja supist kuni pearoa ja magustoiduni. Samad suundumused on üha enam näha ka meil ning seetõttu oleme oma kauplusteski valmistoidu valikut laiendanud, seda nii meie jaeketi kodulähedastes Maxima X kauplustes kui ka suuremates XX supermarketites ja XXX hüpermarketites.

Sellest lähtuv teine läbiv trend on ostuprotsessi kiirenemisel iseteeninduskassade kasutamine – eriti just igapäevaste nö kiirostude puhul inimesed väärtustavad oma aega ja soovivad vältida kassasabas seismist.

Mis on täna Eesti ostja lemmiktooted?

Üldiselt võib öelda, et kõrgeima tipu hõlmavad ikkagi traditsioonilised igapäevased toidukaubad, nagu puu- ja juurvili, piimatooted, leib-sai. Kuid nagu eelnevalt märkisin, siis üha enam annavad ostukorvis tooni tervislikud ja värsked tooted.

2017. aasta ostueelistuste TOP 10-s on banaan, suhkur, piim, kohvikoor, lahtine kartul, kanamunad, hapukoor, Perenaise sai, kohuke ja ricotta kohupiim.
Eesti ostjate tarbimist iseloomustavad:

  • Tervislikkus on trend. Inimesed teadvustavad tervisliku toitumise vajadust ja otsivad vastavaid tooteid.
  • Kõrgema kvaliteedi ja hinnaklassiga toodete osakaalu tõus. Üheltpoolt ostjad loomulikult on hinnatundlikud ja soetavad võimalusel allahinnatud kaupa, ollakse valmis maksma kvaliteedi ja preemiumtoodete eest.
  • Omamärgitooted – jätkuvalt leiavad siiski ostjate korvi tee kvaliteetsed omamärgitooted, kuna teatud kategooriates ei pea inimesed kaubamärki niivõrd oluliseks.
  • Väiksemad, mugavamad pakendid ja valmistoidu suurenev osakaal.
Allikas: Maxima