Seda otsust on põhjendatud sellega, et praegu on veel vähe apteeke, mis vastavad 1. aprillil 2020 jõustuvatele nõuetele. Miks neid vähe on, sellel on mitu põhjust.

Meenutuseks, et alates 1. aprillist võivad tegutseda vaid need apteegid, mille enamusosalus kuulub proviisorile, kes võib olla seotud kuni nelja apteegiga (üle 4000 elanikuga linnas) ning kes peab ühes neist ka juhatajana töötama. Tegutseda võib üldapteek, mille tegevuse üle ei ole ravimite hulgimüüjal, tootjal või tervishoiuteenuse osutajal valitsevat mõju. Samuti sätestab seadusemuudatus haruapteekide piirangu suurtes linnades. Üldapteekidel ei saa olla haruapteeke linnades, kus on üle 4000 elaniku.

34% vastab nõuetele

1. oktoobri seisuga oli Eestis kokku 496 üldapteeki, neist 351 põhiapteeki ja 145 haruapteeki.

Kõikidele 1. aprillil jõustuvatele nõuetele (proviisoromand, hulgimüüja valitseva mõju puudumine ja suurtes linnades haruapteekide tegevuse lõpetamine) vastab praegu 167 apteeki, mis on 34% kõigist üldapteekidest (Ravimiameti andmed).

Nõuetele vastavate apteekide koguarv kuude lõikes tasases tempos suureneb. Oluline on, et enne 1. aprilli 2020 hulgimüüjad ka ei pea apteegi pidamise tegevust lõpetama – seaduse järgi võivad nad seda selle kuupäevani teha. 

„Apteegireformi eesmärk on lahutada ravimite jae- ja hulgimüük, et vältida huvide konflikti ravimiturul ning siduda apteeke tihedamalt ülejäänud tervishoiusektoriga,” selgitas sotsiaalminister Tanel Kiik. “Sotsiaalministeerium toetab apteegireformi eesmärki ning kõige olulisem on tagada ravimite kättesaadavus meie inimestele üle Eesti. Toetan ka isiklikult jae- ja hulgimüügi lahutamist, samuti seda, et teenus peab olema selgelt integreeritud tervishoiusüsteemi. Kui me räägime tervishoiuvaldkonnast, siis ärihuvid peavad siin olema teisejärgulised.”

Avalehele
23 Kommentaari
Loe veel: