Foto on illustratiivne. Foto: Siim Lõvi

Järjest nooremate metsade raiumine peaks käima käsikäes vajalikus mahus kuusemetsade kaitse alla võtmisega, et vältida vanast metsast sõltuvate liikide Eestist välja suremist. Looduskaitsjate ja teadlaste hinnangul on metsapoliitika viimastel aastatel eemaldumas säästva metsanduse põhimõtetest.

Lõpusirgel oleva metsaseaduse muudatusega langeks viljakates kasvukohtades kuusikute lageraieks lubatav vanus 80-lt aastalt 60-le. Kuigi keskkonnaühendused ja keskkonnaministeerium leppisid kevadel kokku, et sellise muutusega peab kaasnema kompensatsioon elurikkuse kaitseks, pole ministeerium kokkulepet täitnud.

“Me ei saa kuidagi nõustuda suhtumisega, et elurikkuse kaitseks kokku lepitu elluviimisega võib venitada aastaid, aga raievanuse langetamine on sedavõrd pakiline, et tuleb kiiremas korras seadustada,“ rääkis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür. “Eesti metsapoliitikas võetud suund tervikuna on murettekitav,” lisas Tüür.

Viimasel kümnendil tehtud metsapoliitika otsused ei sea esikohale enam mitte metsa säästvat majandamist, vaid metsa kui ressursi kasutamise ning metsa majandamise hõlpsuse analüüs.

Keskkonnaühendused märgivad, et säästva metsanduse põhimõtteist lähtuv tasakaalustatud metsanduspoliitika on oma olemuselt kokkulepe eri osapoolte ja huvide vahel. Paraku aga puudub poliitika kujundajal ehk keskkonnaministeeriumil tahe osapoolte sisuliseks ja järjepidevaks kaasamiseks.

Keskkonnaministeeriumi algatatud metsaseaduse muudatus plaanitakse esitada valitsusele kinnitamiseks ja Riigikogusse saatmiseks 2017. aasta alguses.