Tema ise on küüslauku kasvatanud kümme aastat, kaks viimast saanud sellega leiva lauale.

Viimastel aastatel on Voore, nagu ka mitmed teised, seadmetesse hulga raha pannud: küüslaugu kasvatamiseks ja töötlemiseks sobivate seadmete pakkujad on Eestis esindajad leidnud ja tehnika ostuks on võimalik PRIAst toetust saada.

Õievartest pesto

Masinad on aga suhteliselt kallid ja nende kasutamine hooajaline. Nii leiab usinat kasutamist teiste kultuuride tarvis mõeldud tehnika. Laialt on levinud küüslaugu istutamine kartulipanekumasinaga.

Suurema saagi huvides on vagudelt üle mindud tihedamalt asetsevatele ridadele, mis võimaldab hektari kohta rohkem seemet maha panna. Ühest kilost sügisel maha pandud seemneküüslaugust peaks järgmisel suvel saama keskmiselt viis kilo söögiküüslauku.

Viljade ülesvõtmiseks kasutatakse enamasti kartuliraputit, aga kuuldavasti on Eestisse jõudnud ka üks küüslaugukombain. Voore aga eelistab isetehtud vaokergitajat.

“Suurem töö algab siis, kui saak on põllult üles võetud,” tunnistab mees. Vaja on eemaldada varred, küüslaugusibulad kuivatada, harjata ja liigsetest kattesoomustest puhastada.

“Käsitsitööd on väga palju,” tõdeb Voore. “Mugul tuleb viis-kuus korda näppude vahelt läbi keerutada, et oleks ilus puhas ja kaubandusliku välimusega.”

Mees on ehitanud lausa eraldi hoone, kus kuivatamise, harjamise ja sorteerimise masinad. Lisaks mugulate kaalukaubana müümisele valmistab Voore abikaasa vanikuid, mida ehivad õlelilled. Vanikus säilivat küüslauk kõige paremini, kuna õhk pääseb ligi.

Praegu käib talus tootearendus täiel rindel – käsil on õievartest vürtsika pesto ja marineeritud küünte valmistamine. “Hulgilaod on altid ostma Eestis kasvatatud küüslauku,” tunnistab mees.

Seevastu naaberkülas hektari jagu küüslauku kasvatanud Ülar Palla tunnistab, et pole veel ühtegi mugulat müünud. “Pole kuskile müüa,” ohkab mees.

Ta on oma saaki pakkunud nii Salvestile kui Felixile, kuid konservivabrikud polnud huvitatud. Ka Selver ja Rimi ei võtnud müüki.

“Nemad ostavad hulgifirmade kaudu,” räägib Palla. “Helistasin sinna ja küsisin, mis hinda pakutakse. Aga see oli nii madal, et ei tasu kasvatada.”

Saaks neli-viis eurot!

Poes maksab kohalik küüslauk üle 10 euro kilo, kuid kasvataja saab kätte vaid kaks eurot.

Nüüd proovib mees oma toodangule Soomes turgu leida, ja kui see õnneks läheb, on plaan pinda nelja-viie hektarini laiendada. Suured investeeringud on ju tehtud ja kaasaegsed masinad soetatud.

“Kui saaksin neli-viis eurot kilost, võiks suuremas koguses kasvatada,” lisab ta. “Aga kui pead müüma alla omahinna, siis ei jõua mitte kuskile.”

Selveris on praegu müügil Eesti ja Hispaania küüslauku, kinnitab avalike suhete juht Annika Vilu. Hoolimata sellest, et kohaliku kilohind on 9.35 eurot (Hispaania omast ligi kaks korda kõrgem), ostetakse seda hulga rohkem kui importkaupa.

Andres Voore hinnangul läheb aga veel mitu head aastat, enne kui siinne küüslauk tõrjub poodidest Hiina oma välja.