24.11.2011, 07:00
Kolhoosiaja koolikorralduse viimnepäev koidab
Väga paljud maalapsed on gümnaasiumide sulgemist ära ootamata hakanud linnas koolis käima. Sulgemine tuleb aga karm – alles peaks jääma vaid iga kolmas.
FOTO:
“Tahtsin paremat haridust,” põhjendab Kaidi Urbanik, miks ta tuli pärast Antslas üheksanda klassi lõpetamist õppima Tartusse Miina Härma gümnaasiumisse. Eesti maaelu arengu aruandest selgub, et 55% maanoortest käib linnas gümnaasiumis. Nad moodustavad enam kui veerandi linnade gümnaasiumiõpilaste arvust. Samas eelistab aina rohkem väikelinnade noori Tartu ja Tallinna gümnaasiume. Valdade lõikes jääb oma valla gümnaasiumis õppijate osa 96% ja 22% vahele. “Eesti koolivõrk on nõukogude aja igand,” väidab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis. Tema väitel on kaalu, sest ta on koolivõrgu koomale tõmbamisest rääkinud juba mituteist aastat. Keskkoolid rajati 70ndatel asulatesse, kus olid suured kolhoosid. Nüüdseks on kolhoosid kadunud, alles on aga väikese õpilaste arvuga koolid.