Konverents Puit Energiaks 2019 | Puidu suurem küttekasutus on aja küsimus. Olgu Narva elektrijaamades või koduahjudes
Sisuliselt tähendab see energiaturuseaduse muutmist nii, et siiani kehtinud plaan toota aastaks 2020 puidukütustel põhinevalt veidi üle 17% elektrienergiast tehakse ümber ja seatakse eesmärgiks toota aastaks 2020 hoopis 24% elektrienergiat biomassist, kusjuures 600 000 m³ biomassist elektri tootmisele hakatakse maksma toetust.
Soodne hind ja stabiilsed tarbed suurendavad pelleti tarbimist
Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi programmijuht Eduard Latõšov selgitab, et puidu kasutamine kaasaegsetes energialahendustes hoone elektri- või soojaga varustamisel on praegu kasutusel koostootmisjaamades, need on üpris efektiivsed ja sobituvad meie üldisesse energiavarustuse süsteemi päris hästi.
Teine teema on puidu kasutamine elektrienergia tootmiseks. Siiani peeti seda väheefektiivseks, tehnoloogia on aga arenenud ja nüüd võib Latõševi arvates selle üle juba arutleda.
„Suuremad asulad on koostootmisjaamade tööga üldiselt kaetud ja see suurim võimalik maht on põhimõtteliselt saavutanud oma tipu. Väiksemates kohtades ei ole koostootmisjaam aga ilma toetusteta jätkusuutlik,” kirjeldab ta. „Kui toetusskeemid tekkivad, siis kindlasti tekib juurde ka väiksemaid jaamu ja nõudlust puidu järele see kahtlemata suurendab.”
Soojatootmisest rääkides tõi Eduard Latõšev välja, et kui pellet maksab 36 €/MWh, maagaas 39 €/MWh, siis elektriga küttes tuleks MWh hinnaks 120 eurot.
„Kuna pellet on hinnalt soodne ja selle tarned stabiilsed, siis usun, et selle kasutamine näiteks eramajade küttes suureneb ka Eestis,” märgib ta. „Samuti kerkib hakkpuiduküttega koostootmisjaamades soojuse tootmise osakaal peagi üle 60%.”
Seega kasutame me puitu soojuse või elektri tootmiseks niikuinii ja sõltumata sellest, kas Narvas hakatakse puitu põletama või mitte, näitab biokütuste kasutamine ikkagi kasvutrendi.
