01.12.2020, 15:05
Kui haav ei parane: krooniline haavand nõuab patsiendilt, arstilt ja õelt täit tähelepanu
Me kõik puutume elu jooksul haavadega kokku – lõikame näppu, kukume põlve katki. Ära hoida on neid raske, kuid saame teha kõik selleks, et haavad kiiremini paraneksid ega tekiks tüsistusi.
FOTO:
Haavu jagatakse nende tekkimise põhjuse järgi ägedateks ja kroonilisteks. Ägedad haavad on näiteks marrastus-, lõike-, torke-, raide-, põrutus-, lömastus-, rebimis-, hammustus- ja laskehaav, aga ka külmumus ja põletus.
Kui haav ei ole paranenud umbes kuu aja jooksul, loetakse seda krooniliseks haavandiks. Näiteks traumajärgsed haavad või operatsioonihaavad võivad mõnikord muutuda krooniliseks, kuid need võivad olla põhjustatud ka veresoonte patoloogiast (venoossed ja arteriaalsed haavandid), mõnest muust kroonilisest haigusest (nt diabeedist või vähktõvest) või infektsioonist (nt roospõletikust või osteomüeliidist). Krooniliseks haavandiks on ka lamatised.