Kui palju tehakse koduveini?
Eelmisel aastal tegi EMOR uurimuse eestlaste alkoholitarbimise harjumuste kohta (www.emor.ee/public/documents/agriseire/Eestlaste_alkoholi_tarbimine_web.pdf, “Elanike alkoholitarbimine ja suhtumine alkoholipoliitikasse 2011”, avaldatud mai 2012) ning selles on veidi puudutatud ka kodust õlle- ja veinitegu.
Uuringust selgus, et 6% Eesti peredest valmistas 2011. aastal kodus alkoholi. Kuna statistikaameti andmetel oli Eestis 2010. aastal 609 100 perekonda, siis on kodus alkoholi valmistanud ligikaudu
37 000 perekonda.
Populaarseim kodus valmistatud alkohoolne jook on konkurentsitult puuvilja- ja marjavein.
Ainult 8% kodus alkoholi valmistanud peredest on ka destilleerinud alkoholi – selliseid perekondi on ligikaudu 3000.
Kuigi ka koduõlle tegemine on väga levinud, selgub siiski, et nende seast, kes kodus ise alkoholi on valmistunud, teeb õlut 29% ja koduveini 64%.
Koduvein õllest populaarsem
Müüt eestlastest kui õllerahvast ei pea kodus valmistatud alkoholi valdkonnas paika. 14% isetegemise huvilistest on valmistanud kange alkoholi baasil jooke – mitmesuguseid marja-viina/piiritusetõmmiseid ja likööre.
Üldarvestuses tarbib vähemalt korra kuus õlut siiski 38%, veini 27%, viina 19%, siidrit 15% ja alkoholikokteile 13% kõikidest inimestest.
Poejookidest eelistab Eesti inimene seega õlut veinile, kuid kodus valmistatud alkoholi seas on rohkem kui kaks korda populaarsem vein.
EMORi uuringu kohaselt on kõige enam õlle- ja veinimeistreid Lääne-Eestis ja saartel – 13%, järgnevad Tartu regioon 9% ja Lõuna-Eesti 8%. Tallinna tegijad tulevad nende järel viie protsendiga.
See tulemus on väikeses vastuolus sellega, kust tuleb kõige rohkem koduveine konkursile – nimelt juhivad siin pikalt Tallinn ja Harjumaa, kohe napilt kannul on Tartumaa. Lääne-Eestist seevastu oli tänavu ainult üks osaleja, mullu polnud sedagi. Juhul kui Lääne-Eesti kõrge protsent tuleb pigem kuulsatest saare õllemeistritest, on mujal Eestis koduveinivalmistajate osakaal seega keskmisest märksa suurem.
Uuringu arve aluseks võttes valmistas mullu 37 000 perest koduveini 64%, mis arvuliselt teeb 23 680 peret. Keskmine käärimisnõu või klaaspudel on 25-liitrine. Kui iga pere tegi vähemalt ühe käärimisnõu täie marjaveini, valmistati eelmisel aastal vähemalt 592 000 liitrit koduveini! Aga enamasti, kes juba veini teeb, kääritab aasta jooksul mitu tünnitäit.
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil müüdi Eestis 2010. aastal 15 miljonit liitrit veini ja seega võib kodus valmistatud veini hulk olla kogu Eestis tarbitavast veinist juba 4–8% ringis. (Andmed: www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Alkoholi_aastaraamat_2011.pdf.)
Koduse õlle maht ei anna terve õlleturu mahust (EKI andmeil 129 miljonit liitrit) aga protsendikümnendikkugi.
Koduveini osakaal kasvab
EMORi uuringust sõltumatult tegin tänavu kevadel Veinivilla klientide hulgas küsitluse, milles muude asjade seas uurisin, kui palju tehti veini eelmisel aastal ja kui palju plaanitakse teha tänavu. Kõige vähem – 10% – oli vastajate hulgas neid, kes teevad aastas vaid ühe tünnitäie, s.o 20–30 liitrit veini. Ligikaudu 40% oli selliseid, kes teevad hooaja jooksul 2–3 veini ehk siis 50–75 liitrit. Ja 50% veinitegijaid valmistab julgelt 100, 200, 300 liitrit. Mõned üksikud kinnitavad ka, et hooaja sees valmib neil 700–900 liitrit kodust märjukest.
Aga tubli kolmveerand vastanuist plaanis tänavu teha rohkem koduveini kui varem.
Kui koduveini müük oleks võimalik ilma suurema bürokraatiata, müüks koduveinitegijad oma toodangut kõige meelsamini kodukandi pubis või kõrtsis ning turistidele ja firmakingitusteks. Neid, kes oma pudelitega laadale tahaks minna, oli juba tunduvalt vähem. Suurde poeketti poeveinidega võistlema minna ei soovi keegi ja ilmselt poleks enamikul koduveinitegijatel sellisteks tootmismahtudeks ka võimalusi.
Koduveinikonkurss on aga hea võimalus kõigile teada anda, mida kellegi tehtud vein spetsialistide meelest väärt on. Veine hakkame koguma uue aasta alguses. Kes soovib koduveinikonkursi kohta rohkem infot saada, saatke e-kiri märgusõnaga “Konkurss” meiliaadressile info@veinivilla.ee.
