Vormelirada ja palli sees kõndimine

"Meil on vormelirada koos F1-autode koopiatega, kullakaevandus ja ufodroom - kõik sel aastal tehtud," loetleb Aivo Värton.

Kõige uuem asi ongi vormelirada, mida ehitati PRIA toetuse abiga kaks aastat ning investeeringu suurus oli 30 000 euro ringis. Selle investeeringu puhul usub turismiettevõtja, et asi tasub end ära. Kes siis vormeliga sõita ei tahaks!

Järvamaal Müüsleris hakkas 2004. aastal tööle kilplaste teemapark Kilplala. Põhiliselt pakutakse seal kilplaste muistenditega seotud tegevusi ja elamusretki ning lastega meisterdatakse kilplaste tegemistega sobivaid naljakaid meeneid. 

Kilplala mure oli teemapargi eestvedaja Helena Siiroja sõnul see, et palju aastaid sõltus turismiedu ilmast. Et külaliste arv säiliks ja kasvaks, valmis poolteist aastat tagasi teemapargi peamaja - kilplaste koda.

"Nüüd saame ka vihmase ilmaga tegutseda ning pidusid teha ja toitlustust pakkuda," selgitab Siiroja. "Tänu sellele on külastajate arv tõusnud ning oleme saanud juurde uusi sihtgruppe."

Praegu ehitatakse välja mängude tuba, et lastega peredele uusi tegemisi pakkuda. Investeeringu kogumaksumus on Siiroja sõnul üle 220 000 euro, ning selleks, et raha saada, tuli nii omaosalus otsida kui toetusetaotlusi kirjutada. 

"Kogu aeg peab midagi uut tegema, muidu külastajaid ei saa," ütleb Siiroja. 

Valgamaal juba mitu aastat mõisaekskursioone, majutust ja seminarivõimalust pakkuva Cantervilla lossi arendajad leidsid samuti, et ainult sellest on vähe ja nii alustati mullu lossi kõrvale mängumaa rajamist. Tänavu pakutakse seal juba tegevust kogu perele.

"Kõige uuemad asjad on veeatraktsioonid. Meil saab tuubiga mäest vette liugu lasta ja palli sees vee peal kõndida," sõnab lossi perenaine Saima Värton. "Veeatraktsioonid toovad rahvast kohale ja ilm oli siiani ka selleks väga hea!"

Piirkonnad püüavad üritustega

Selleks et oma kodukanti laiemalt tutvustada ja turiste maale meelitada, mõeldakse välja uusi üritusi. 

Nii peeti Järvamaal avatud talude päeva. Ka see sai võimalikuks LEADERi toetuse abil.

Eelmisel pühapäeval võttis külalisi vastu mitukümmend eripalgelist Järvamaa talu, külastajaid oli pea igal pool saja ning paarisaja vahel.

Taludes näidati igapäevatööd - viljapõlde ja põllumasinaid, kaasaegset lehmapidamist, lambaid ja villa töötlemist, kitsekasvatust ja juustutegu, kanakasvatust ja palju muud. Lisaks õpetati mõnel pool talu- ja käsitööd ning pakuti talutoitu. 

Setumaal aga tuleb augustis külavöö päev, kohvikute päev, tutvustatakse kohalikku toidukultuuri jne. Ettevõtmine haarab kümmekonda Setumaa paika. 

Oma kohalikud ettevõtmised käivad maakohtades ja mujalgi.

"Hästi läheb neil turismiarendajatel, kes eristuvad teistest ja kellel on oma kindel sihtrühm," hindab MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht Raili Mengel-Sünt ja tõdeb: "Kõigile kõike pakkuvad ettevõtmised ei ole üldjuhul jätkusuutlikud."

Mengel-Sünt toob välja ka ühe probleemi. Nimelt võivad mööda Eestit suvitavad või üritusi nautivad inimesed öömajast ilma jääda, kui broneeringut pole. Suur on see oht nädalavahetustel. 

Eisma puhketalu peremehe Valdek Landmanni sõnul on neil just nädalavahetustele suur nõudlus. Siis peetakse suvepäevi ja teisi suuremaid üritusi. Üksikud tulijad tuleb aga sel juhul ära saata, sest firma on broneerinud kogu kompleksi. 

Võrtsjärve ääres asuvas Vehendi motellis on perenaise Aide Raali sõnul nädalavahetused samuti broneeritud firmade suvepäevade ja pulmade tarvis. Temagi on seetõttu pidanud läbisõitvaid turiste ära saatma.

Statistikaameti andmetel on selle aasta nelja esimese kuu siseturism tõusnud kriisieelse aja tasemele ja võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud seitse protsenti. Raili Mengel-Sünt usub, et suvel jätkub kasvutendents - maaturismiga tegelejad on selle nimel vaeva näinud.