Seejuures on kasulik teada, et valimis- ja hääletamisvabadust rikutakse, kui teie suhtes kasutatakse vägivalda (lüüakse, pekstakse, tekitatakse valu jms) või hirmutatakse/petetakse.

Valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumine on ka see, kui keegi (näiteks tööandja) kasutab teie teenistuslikku, majanduslikku või muud sõltuvust endast (nt viib teid valimisjaoskonda kohale, kuid teeb seda teatud erakonna poolt) ning takistab sellega teie õigust vabalt valida või olla valitud.

Hääli ostetakse, kui keegi annab või lubab teile anda raha, toitu, tööd, korterit, peavarju, jooki vms rahaliselt hinnatavat tingimusel, et te ei osaleks valimistel või annaksite hääle tema poolt nimetatud või reklaamitud isikule.

Need tegevused on karistusseadustiku (KarS) järgi kuriteod, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

Võltsimine elukoha andmetega

Kui kogutakse hääli või seatakse kandidaate üles fiktiivse elukoha alusel, mõjutatakse sel moel valimistulemusi.

Kui elukohateade ei ole registrikande tegemiseks sooviavaldaja poolt allkirjastatud, allkiri ei ole õige, püsivat elamist võimaldavad või tõendavad dokumendid on fiktiivsed, võib tegu olla dokumendi võltsimisega.

Elamu või korter, mille aadressi isik elukohateates elukohana märgib, peab olema alaliseks elamiseks kasutatav. Vastasel juhul on see valeandmete esitamine ametiasutusele ning on kuritegu (KarS § 280).

Kui korteri või elamu ehitus on alles pooleli, on üksnes korteri või elamu omanikul õigus taotleda enda ja endaga koos elavate isikute, mitte aga sõprade, tuttavate, töö- või erakonnakaaslaste elamusse sisse registreerimist.

Möönduse saab siin teha ainult juhul, kui viimased on ka varem elanud ja elavad koos nagu üks pere, näidates elukoha aadressina poolelioleva-remonditava elamu või korteri.

Kui isik esitab ametiasutusele elukohateate, samas ei ela alaliselt sel aadressil ehk teisiti öeldes on elukoha andmete registreerimise eesmärgiks mingite soodustuste (näiteks suurem sotsiaaltoetus, madalam sõidupileti hind) või õiguste (näiteks valimisõiguse) saamine, on tegu valeandmete esitamisega.

Juhul kui valda või linna on juba registreeritud isikuid, kes tegelikult seal ei ela, kuid soodustusi ja õigusi kasutavad, võib kohalik omavalitsus esitada politseile või prokuratuurile kuriteoteate kelmuse tunnustel (KarS § 209).

Kuriteoteate võib esitada ka valla või linna püsielanik, kes on antud juhul kannatanu, kuna temale võimaldatav osa soodustuste väärtustest ju selli-ste saamahimuliste isikute tõttu väheneb.

Et taolisi õigusrikkumisi ära hoida, peaksid kodanikud enne valimisi kontrollima rahvastikuregistris oma elukoha aadressi andmeid. Eriti on seda vaja teha neil, kes on otsustanud hääletusel mitte osaleda.

Mis teha, kui sellised rikkumised toimuvad?

Kui te avastate, et teie vaba tahte vastaselt on teie elukoha aadress muutunud, tuleb kohe kirjalikult pöörduda siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna, vajadusel ka politsei poole.

Kõigist juhtumitest, mis teie arvates rikuvad konkreetse isiku valimisvabadust, soovitame teatada politseile kirjalikult, asja võib avalikustada ka meedia vahendusel.

Teade rikkumise kohta olgu konkreetne ning kirjeldama toi-munut täpselt ja selgelt.

Pärast valimisi saab teate esi-tada vabariigi valimiskomisjonile, kelle pädevuses on hinnata, kas rikkumine mõjutas või võis mõjutada kohalikku valimistulemust.

Allikas: siseministeerium