Kamina kütmine Foto: Andres Putting

Küta kuivade puudega

  • Kütmiseks kasuta ainult kuiva puitu. Nende kütteväärtus on mitu korda suurem ja nii eraldub põlemisel palju vähem saasteaineid.
  • Küttepuid, mille niiskusesisaldus on üle 20%, ei loeta ahjus põletamiseks piisavalt kuivaks.
  • Küttepuud kuivavad vähemalt 12 kuud. Hoiusta puud ventileeritud ja sademete eest kaitstud kohas.
  • Puud too tuppa päev varem, et pindmine niiskus ära kuivaks.
  • Niisked küttepuud ei sütti ahjus korralikult ning süttimisfaas venib märksa pikemaks – see omakorda suurendab märgatavalt vingugaasi ja peenosakeste arvukust õhus.
  • Parimad küttepuud on lepp, haab ning kask, kuna neil on kõrge kütteväärtus.


Väldi liigkütmist

  • Kas teadsid, et ahi hakkab sooja andma alles mõne aja pärast?
  • Väldi liigkütmist, sest see võib lõhkuda küttekollet ja põhjustada tahmapõlengu.
  • Siiber peab olema kütmise ajal täielikult avatud.
  • Ära lahku kodust või mine magama enne, kui kütmine on lõppenud ja söed kustunud.


Tuli süüta ülevalt

  • Tuli süüta ahjus alati ülevalt, sest nii läbivad puugaasid leegi ja tänu sellele saavutatakse soojem ahi, vähema küttega.
  • Kui koldeehitus võimaldab, siis tasub halud laduda restina, kuna tänu sellele põlevad puud palju kõrgemal temperatuuril ja keskkonda eraldub palju vähem saasteaineid.
  • Kui küttepuude põlemine algab ülevalt, ei jahuta pealmised halud leeki maha ega kulu lisaenergiat puidu soojendamiseks ja kuivatamiseks.
  • Süütamiseks kasuta süüterulli või -tabletti.
  • Tuld süüdates hoia ahjuuks avatud ning ava kõik õhu juurdevoolu klapid. Hapnik mõjutab otseselt kütuse põlemisprotsessi ning selle kaudu ka tekkivaid saasteaineid ja nende heitkoguste suurust.
  • Sellest, kuidas õhk tulele juurde pääseb, võivad tulemused optimaalse vs mitteoptimaalse töörežiimi vahel erineda kordades.


Prügi ei sobi põletamiseks

  • Prügi põletamisel eralduvad saasteained, mis kahjustavad tervist.
  • Ahjus moodustub prügi põletamisel eralduv tahmakiht, mis vähendab ahju tööiga ja kütte efektiivsust.
  • Koduahi ei ole Iru elektrijaam, kus kõik mürgised suitsugaasid ära põlevad!
  • Vähemalt kord aastas lase korstnapühkijal puhastada korsten ja küttekolded.
  • Ahju ja selle lõõristiku korrashoid tagab piisava tõmbe, mis mõjutab otseselt põlemisprotsessi.
  • Kui kütmise ajal tuleb korstnast valget suitsu, on kütmisega kõik korras.
  • Korstna või kolde puhastamisel ära kasuta keemilisi vahendeid. Metallisoolasid sisaldavate keemiliste vahendite põlemisel tekivad dioksiinid, mis on vähki tekitavad ühendid.

Allikas: