Eesti Haigekassa Foto: Rauno Volmar

Rahulolematuseks võib olla väga erinevaid põhjuseid, alates hirmust, et arst on teinud valesid otsuseid, kuni kahtluseni, et raviasutus võttis liigselt raha. Kuhu pöörduda nõu ja abi saamiseks?

Alustada tuleks alati sellest, et mõelda, mis on rahulolematuse põhjus – kas selleks on tervishoiuteenuse halb kättesaadavus, rahulolematus raviasutuse töötajate ja tingimustega ning suhtlemisoskusega, arsti otsused ja ravi kvaliteet, või on hoopis kahtlus ravivea osas.

Esmalt pöördu alati raviasutuse juhtkonna poole

Raviasutuse juhtkond on esimene kontakt, kes peab lahendama võimalikud erimeelsused patsiendi ja tema arsti vahel. Juhtkonna poole tasub pöörduda ka siis, kui soovid teist arvamust oma diagnoosile või arvad, et välja kirjutati vale retseptiravim.

Samuti, kui sa ei nõustu arsti otsusega või sind jäetakse sootuks abita. Raviasutuse juhtkonda tuleks teavitada ka patsiendi õiguste rikkumisest ja probleemidest suhtlemisel.

Tervishoiuteenus ei ole kättesaadav? Pöördu haigekassa poole

Kui rahulolematuse põhjuseks on ebamõistlikult pikad ravijärjekorrad või tervishoiuteenuse rahastamine, tuleks pöörduda Eesti Haigekassa poole.

Haigekassa ülesanne on ka raviarvete, soodusretseptide ja töövõimetuslehtede kontrollimine – need peavad olema meditsiiniliselt põhjendatud. Kui kahtlusi tekitavad liiga suured raviarved või visiiditasu, saab abi haigekassast. Kviitungi alusel saab haigekassa kontrollida, kas raviarve ja visiiditasu olid põhjendatud või mitte.

Sinu õigusi on meditsiinisüsteemis rikutud? Pöördu terviseameti poole

Terviseamet kontrollib ja hindab tervishoiuteenuse osutamise vastamist nõuetele. Terviseamet viib läbi hindamisi tervishoiutöötajate registreerimiseks ja tegevuslubade väljastamiseks ning kontrollib osutatud teenuse vastavust seadustele – muu hulgas seda, kas arst on diagnoosi ja ravi korrektselt dokumenteerinud, kas raviasutus täidab nõudeid kvaliteedisüsteemile, kas tervishoiutöötaja on järginud konfidentsiaalsuse ja privaatsuse nõudeid.

Küll aga ei anna terviseamet hinnangut tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile ega langeta otsuseid ravi- või diagnoosivea kohta.

Arvad, et ravi kvaliteet oli kehv? Pöördu tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni

Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni tuleks pöörduda, kui patsient arvab, et arst on teinud diagnoosi- või ravivea. Kui komisjon tuvastab arstliku vea, teavitab ta otsusest pöördujat ning võib teha erialaseltsile ettepaneku kontrollida meditsiinitöötaja pädevust või algatada riiklik järelevalve vmt.

Komisjon võib oma otsuses teha ettepanekuid, anda nõu või soovitusi, kuid ei saa kohustada arsti või haiglat kompenseerima patsiendile tekkinud kahju. Rahalise hüvitise saamiseks võib patsient pöörduda konkreetse teenuseosutaja poole või kohtusse.

Kui kõik eelnenud sammud on läbi tehtud, siis viimasena võib pöörduda sotsiaalministeeriumisse, kelle eesmärk on tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike rahulolu tervishoiuteenustega.

Foto: Eesti Haigekassa