Ivar Heinola (vasakul) omal ajal alustas Antslas tselluvilla tootmisega, Kaimar Kulbin jätkab nüüd selle tehnoloogia täiustamist, sest head ajalehepaberit napib ja vaja oleks leida moodus ka teistsuguste toormaterjalide kasutuselevõtuks. Tanel Meos

Vanapaberist tselluvilla tootmises pole iseenesest teab mis revolutsioonilist, aga kui seda teha õigel ajal ja sobilikus kohas, siis on ka edu kiire tulema. Aga miks käib tootmine just Antslas, üldises mõistes ikkagi ääremaal?

„Kui me alguses tselluvilla tootmise alustamiseks kohta otsisime, siis esmalt oli kohe selge, et ega me ise sellist kompleksi ja alajaamu ehitada, vajalikku elektrivõimsust osta jmt teha ei suuda. Ja kuna alguses oli äriplaanis kirjas, et Werrowooli põhituruks saab Läti, kuna sealse tselluvilla tootja tehas oli just maha põlenud ja turg lahti, siis leidsime siin Antslas endise Wermo mööblitsehhi näol endale sobiliku asukoha,” meenutab ettevõtte asutaja Ivar Heinola asukohavalikut ja saamislugu.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: