Vee maitsestamine on levinud praktika ja seda tasub praktiseerida. Foto: Sven Arbet

„Olen päev otsa pikali, siis ei lähe jalad nii paiste,“ selgitab siesta pidamist 75aastane naine, kelle tervis pole just ideaalne – südamepuudulikkus, suhkruhaigus, liigesvaevused, lisaks veel muidki muresid.

Lähedased noogutavad: tubli, et ennast hoiad! Ja rohkem ei päri. Seda, kas ta ka piisavalt vett joob, nad ei küsi. See on ju loomulik, et juuakse!

Aga kui inimene lamab päev otsa voodis ning lisaks on tal ka liigesprobleemid, mis liikumise ebamugavaks muudavad, tekib üsna kergelt mõte, et ah, mis ma sest veest joon - siis tuleb ju nii tihti tualetis käia. Ja sedaviisi tehaksegi ise oma kehale tahtmatult karuteene, jättes see vedelikupuudusse.

Vedeliku tarbimine, eriti just kuuma ilmaga, aga on väga oluline ja seda, kas vanainimene ka joob, tuleb noorematel pereliikmetel kindlasti jälgida ning ärajoodud veekoguses oma silmaga veenduda. Vajadusel ja võimalusel peab lausa kõrval seisma ning vaatama, et klaas tühjaks saaks joodud.

Vedelikku tuleb aga mitte ainult vanainimestel, vaid ka noorematel tarbida targalt: päevase vajaliku vedelikukoguse, milleks on kuuma ilma korral 2-3 liitrit, peaks ära jooma varahommikul ja õhtul, mitte keskpäeval, mil kõige palavam. „Palavuses joodud vesi ajab keha higistama ja see tekitab organismi kurnatust,“ on perearst Anneli Talvik varem Maalehele selgitanud.

Lõunapoolsetes piirkondades elavad inimesed kasutavad hommikul ja õhtul joomise taktikat tohtri sõnul väga edukalt juba aastasadu.

„Kui muutus teha järsku, ühe päeva vältel, tekib keskpäeval vett saama harjunud organismis äkitselt kuivus ja see on väga halb,“ selgitas Talvik.

Õhtuse veejoomise tagajärjeks on küll öine tualeti vahet jooksmine, aga sellega peab lihtsalt leppima. Ja noorematel pereliikmetel tuleb joomise ümbersättimise vajadust selgitada ka vanematele.

Teine asi, millele kogenud tohter tähelepanu juhtis, on see, et inimene ei tohi oma organismi lisaks kuumale ilmale ise veel täiendavalt kuumutada. „Tee, kohv, mate – nende jookidega peaks praegu piiri pidama,“ viitas doktor.

Jääkülma vett siiski ka juua ei maksa, sest see sunnib organismi sooja tootma. Kõige parem on tarbida mõõdukalt jahedat vett. Higistades kaotatud soolavarusid aitab täiendada soolane mineraalvesi – poodides on nende valik piisav ja elementidesisaldus sobivalt mitmekesine.