Teine seisukoht on, et puud tuleb süüdata pealt, sest kui teha seda alt, eraldub puidust korraga liiga palju puugaasi, see ei jõua hapnikuga vajalikul määral seguneda ning seetõttu ei põle täielikult. Pealt süüdates süttivad puidu gaasilised aineosad kõige paremini, segunevad hapnikuga ja põlevad jäägitult. Selleks tuleb jämedamad halud panna allapoole ning peenemad peale, nende peale omakorda paberit, kasetohtu ja peeni pilpaid. Siis süüdata tuli.

Kui ahju valesti kütta, tekib liigselt jääkaineid, mille tulemusel küttekolde seinad-lõõrid pigituvad ning tahmuvad. Liigne tahm ja pigi võivad lõõrides iseenesest süttida. Paarimillimeetrine tahmakiht hoiab ka hästi sooja, mis tähendab, et kütmisel jääb ahi selle võrra külmemaks.

Kuidas kütta

- Enne kütmist puhastage kolle tuhast.

- Halud laduge koldesse nii, et õhk pääseks nende vahel vabalt liikuma. 1/3 koldest jätke vabaks. Et puud põleksid kiiresti ja kuumalt, peab koldesse jõudma piisavalt õhku.

- Teiseks: kui ahi liiga täis toppida, paisuvad kivid kütmisel ebaühtlaselt, mille tagajärjel võib ahi praguneda. Liigkütmine on hoonete süttimise üks levinuimaid põhjusi!

- Umbkoldega ahjul puudub kolde all tuharuum, mille kaudu kolle õhku saab. Õhk tuleb koldesse läbi sisemise, nn tõmbeukse. Kui puud on süttinud, pange tõmbeuks kinni, jätke välimine uks lahti. Kui kütus 10–20 minuti pärast mühinal põleb, võite välisukse koomale lükata. Välisukse võib päris kinni panna alles siis, kui leeki pole näha ja ahju on jäänud vaid hõõguvad söed. Siibri võib sulgeda paarkümmend minutit pärast ahju välisukse sulgemist.

- Restkolde puhul sulgege koldeuks täielikult, kui puud on üleni leekides. Kolle saab õhku läbi tuharuumi ja resti.

- Kui ühest koldetäiest ei aita, pange teisel korral ahju suurema läbimõõduga halud. Need lisage alles siis, kui esimene ports on täielikult põlenud. Seekord laduge puud sisse tihedalt, et gaaside eraldumist aeglustada.

- Siiber peab olema kütmise ajal täielikult avatud. Siibritel on ainult kaks asendit – avatud või suletud –, vahepealset pole.

- Eriti tõhusalt põlevad 8–10 cm läbimõõduga puud.

- Kütus olgu kuiv! Märg kütus tekitab korstnas tuleohtlikku pigi. Kuiv puit annab 80% rohkem sooja kui märg. Jahedast puukuurist on soovitatav puud 24 tundi enne kütmist tuppa tuua.

- Tasub jälgida korstnast kerkivat suitsu. Tõhusast ja puhtast põlemisest annab märku hele ja vähe nähtav suits.

- Küttekolde ja korstna lõõre peab puhastama vähemalt korra, aga veel parem kaks korda aastas.

Allikad: Targu Talita, Eesti Tuletõrjeliit