LAADAGALERII | Sigulda lillelaada korraldajad muutuvad iga aastaga järjest ambitsioonikamaks

4. ja 5. mail toimuval Baltikumi suurimal taimelaadal Siguldas nägi Maaleht, et lätlaste lai taimevalik pakub kõigile suurt rõõmu ning et laadalised on muuhulgas õppinud terveid õunu kitsa kaelaga pudelisse ajama ja võõrasemasid magustoiduks sööma.

Sigulda lillelaata peetakse igal aastal lätlaste suhtes eriti soodsal pühadenädalal. Kui töörahva püha peaks sattuma nädalavahetusele, siis sellele järgneb 4. mai ehk taasiseseisvumispäev, sel aastal reede. Nii on igal sammul näha, et lätlastel on tuju hea ja kõigil on laialt aega lilli valida ning kaupa teha.

Üle laadamelu kostab oksjonimehe hääl, mis on oma tooni tõttu arusaadav ka neile, kes läti keelt ei puhu. Haruldaste taimede oksjonil on aktiivseid panustajaid kümmekond. Kahekümne euroga magnoolia ostnud mees ütleb, et lõpphinnal pole viga, oksjon on lõbus ning taim on talle eelkõige hea mälestus osavõtust.

Eriti aktiivselt käivad oksjonil panustega ringi kolm last, kelle kergekäeline suhtumine rahasse tuleb arvatavasti järgmiste ema rahakotist sõltuvate saldejums'ide arvelt.

Vaata videost, kuidas poiss endale kolme euroga mitu korda rohkem maksnud kase ostab.

„Esimesel päeval käivad rohkem lätlased ja teisel päeval on ülekaalukalt välismaalaseid,” kirjeldab Läti taimeparaadi projektijuht Sabīna Alta iga-aastast laadarütmi.

Eelmisel aastal loendati laata külastamas 75 suurt ekskursioonibussi ja ligikaudu 70 000 inimest. Võrdluseks, ka kõige pessimistlikum hinnang taimelaada möödunud aasta külastajate hulgale, 50 000, ületab mitme tuhandega Maamessi tänavust kõigi aegade suurimat külastatavust.

Baltikumi suurimast taimelaadast ei piisa

„Viis aastat oleme Eestisse reklaame pannud ja 40-50 protsenti külastajatest on nüüd eestlased,” ütleb projektijuht, kelle sõnul kasvab hoogsalt ka soomlaste, rootslaste, venelaste ja leedukate hulk. „Laadal kehtib endiselt põhimõte, et taimi müüvad ainult Läti kasvatajad. Aga eestlasi ja leedukaid helistab meile järjest rohkem, kes samuti kaubelda tahaksid.”

Kõnede tulv pani lillelaada meeskonna mõtlema, et lisaks niigi Baltimaade suurimale lillelaadale Siguldas tuleks korraldada veel suurem lillelaat Riias. Täna julgeb Sabīna Alta lubada, et järgmisel aastal enneolematult suur laat mai lõpus-juuni alguses toimubki ning sinna on oodatud ka Leedu ja Eesti taimekasvatajad.

“Valik oleks laiem ja siis näeks ühes kohas ära, millega naabrid tegelevad. Praegu käib Riia linnavalitsusega jutt teletorni vastas olevast Lucavsala saarest. Täpsem info tuleb augustis – siis on koht ja kuupäev paigas ning saab hakata registreerima,” lubab korraldaja.

Kaval viis võõrasemasid väärindada

Laadal müüakse, nagu ikka, erinevaid lillesibulaid, seemneid, istikuid, ilutaimi, marjapõõsaid, viljapuid ja maitsetaimi. Aus valik on ka igasugu käsitööd, toidukraami ja muud tuntud laadakaupa. Parkimiskohad asuvad laadaplatsist pisut kaugemal ja rahvas voorib edasi-tagasi, kellel seljas puu, kellel kärus põõsas ning kellel näpus lilleampel.

Cēsise lähedal asuva Zaļumnīca talu perenaine Sintija Elste on välja mõelnud seesuguse viisi võõrasemade väärindamiseks, millesugust keegi teine veel Euroopas tema sõnul ei tunne. Paistab lihtne, kuid lilleõite suhkrustamine olevat keeruline käsitöö, mille selgeks saamiseks tuli abi küsida ameeriklastelt. Restoranid ostavad.

Samuti kasvatab ta tomateid-kurke, maitse- ja dekoratiivtaimi ning huvitavaid ja kirkavärvilisi juurikaid. Väike ampel petuunia või muude potililledega maksab 5, keskmine 10 ja suur 15 eurot.

Kui suure osa Elste klientidest moodustavad laadal eestlased? Vaata videot ja saad teada!

Soomlased peletavad eestlased minema

Eestlased sõidavad busside-autodega laadale peamiselt laupäeval – busse on organiseeritud nii Tallinnast, Tartust kui ka paljudest väiksematest kohtadest.

Seitsmendat aastat Sigulda laadareise korraldava Flakker OÜ esindaja Inga Loimeti hinnangul laada populaarsus eestlaste seas aasta-aastalt väheneb, vähemasti ettevõtte perspektiivist vaadates.

„Ülemöödunud aastal oli meil koos koostööpartneriga viis bussi, möödunud aastal kolm ja nüüd on üks 51-kohaline buss,” ütleb Loimet. „Võib-olla oleks natuke rohkem tahtnud tulla, aga teist bussi poleks kindlasti täis saanud.”

Ta arvab, et põhjuste seas võib olla nii Läti taimehindade tõus, see, et inimesed lähevad bussi asemel laadale enda autoga, aga ta peab võimalikuks ka seda, et rahva hulka on nende jaoks vähendanud lihtsalt konkurents. Vanemuise teatri parklast sõidavad laadale alati mitme erineva reisikorraldaja bussid ning Loimet hoiatas ka laupäeval startivaid reisijaid, et need hommikul ikka õigesse bussi astuksid.

„Kui mõned aastad tagasi hakkasid soomlased käima, siis 100-protsendilise veendumusega võin öelda, et see viis taimedel hinda üles ning suurem tung langes ära. On ka inimesi, kes juba müüjat teavad, tellivad taimed ära ning neile toimetatakse need Eestisse kätte. Teised ei tule laadale, sest lähevad otse puukooli,” räägib reisikorraldaja.

Sel aastal sõidab nende bussiga laadale kolmandik selliseid laadalisi, kes pole Sigulda taimelaadal varem käinud ning tahavad populaarset laata oma silmaga näha. Teine kolmandik teab täpselt, mille järgi laadale lähevad.

„Näiteks otsiti ühel aastal kollaseid pojenge, sest need olid soodsamad kui Eestis. Samuti on Lätis tulpe ja iiriseid märksa rohkem ning need on huvitavamad kui meil,” teab Loimet.

Reisibuss pikitakse tagasisõidul taimi tihedalt täis – tualetiruumi broneerib ära see, kes mõne eriti pika ja ilusa taime ostab. Bussi allkorrusel on mahukas pakiruum, mis saab alati taimi täis, kuid sellest ei piisa – õisi näeb ka istmete all ja süles.

Suurte kollaste marjadega tikrit Eestist ei leia

Kilingi-Nõmmest tulnud Marju, Jaan ja poeg Joel said esimese taime kätte poole tunniga.

„Karusmari on juba kotis – suurte kollaste marjadega. Vähemalt nii müüja ütles, tuleb uskuda,” naerab Marju, kes on sarnast tikrit Eestist pikalt taga otsinud. „Lätlastel on alati väga huvitavad taimed ja meist silmnähtavalt madalamad hinnad. Autol käib üks iste alla ja küll nad maja ümber kõik ära mahuvad.”

Kuidas õun pudelisse sai?

Sigulda lähedal 14 hektaril viljapuid kasvatava Pīlādzi talu peremees Jānis Zilvers on mingi trikiga terve õuna kitsa suuga pudelisse napsi sisse saanud. Pudelil kirjas gūsteknis – eesti keeles pantvang. Mis imega saab õuna pantvangi võtta?

Kes tahab teada, peab mai lõpus pantvangi võtmise talgutele minema ning paarikuuse ootamise järel ongi õun pudelis.

Seitse aastat on talus Zilveri kaubamärgi all veine valmistatud – ikka kõigest muust peale viinamarjade. Populaarseimad on vaarikas, rabarber ja ebaküdoonia. Valikus on ka jõhvikas, pihlakas, valgesõstar, kirss, aroonia, sirel ja angervaks.

Zilvers räägib, et tema käest eestlased kuigi palju puid ei osta, kuna sordid pole neile tuttavad. Rohkem käiakse talus veine degusteerimas. Kohalik konkurent Sprogas olevat eestlaste püüdmisel aktiivsem, sõites taimi ka Tartusse müüma.

Eestlastel polevat mehe sõnul tarvis Läti taimi karta, kuna kliima on Vidzemes sama, mis Viljandis. Ta ütleb, et Leedus olla taimekasvatajal tõesti erinevust tunda. Seal olla soe aeg ühe kuu võrra pikem – kevad algab kaks nädalat varem ja sügis kestab kaks nädalat kauem.

Laupäevane turupäev tuleb arvatavasti reedesest rahvarohkem. Reedel pääses veel kõigiga jutule ning sai hinna suhtes kaubeldagi, ent samas pidid laadalised taluma ka paari vihmasahmakat. Korraldusliku poolega, parkimisest kuni puhaste ja mudavabade laadateedeni, paistsid kõik külastajad rahule jäävat.

Pilte vaadates saad reedesest laadamelust rohkem aimu: