Läänemaa kaitseliitlaste kurikuulsate soomukite ajalugu on nagu seiklusfilmi stsenaarium
Soomukid on näinud pettust, poliitilisi keerdkäike, rivaalitsemist, unustamist ja taasleidmist, kirjutab portaal Läänlane.
Kui Martna vallas Kirna töökoja õuel Kaitseliidu Lääne maleva nooremveeblilt Vahur Toomaselt uurin, milline on tema ja ta kaaslaste kätega korda tehtud BTR-82 ajalugu, vastab Toomas: "Mina olen kuulnud mitmest suust ja erinevaid jutte. Küll on ta kirjas olnud kuskil metsatehnikana, küll on ta traktorina kirjas olnud. Kuskilt oli jah tahetud ära viia."
Toomas märgib, et rohkem ta rääkima ei hakka, sest nii võib segase elukäiguga soomukite kohta käibele minna veel üks versioon, mis ei pruugi olla õige.
Segastel 1990-ndate aastate alguses oli soomukitest ajakirjanduses juttu. Kuidas asjad täpselt käisid, see on nüüdseks unustusse vajunud.
Traktorite pähe üle piiri smugeldamine ebaõnnestus
Kaitseväe peastaabi teavitusosakonna pressijaoskonna ülem Ingrid Mühlig tunnistab, et nii ammu olnud teemat ei mäleta, kuid uurib vanematelt kolleegidelt. Neile meenub vaid niipalju, et ilmselt 1992. aastal üritas üks ettevõte Eestist välja viia soomustransportööre BTR, nimetades neid dokumentides põllumajandustehnikaks.
Tollase lonkava tollikontrolli ja korruptsiooni juures poleks olnud ime, et see oleks ka õnnestunud. Soomukid peeti siiski kinni.
Kaitseministeerium käis soomukeid välja vedada üritanud firmaga pikalt kohut. Kuperjanovi jalaväepataljoni Wikipedia leheküljel on soomukite kohta paar märget. “1992. aasta sügisel sai pataljon enda käsutusse soomustransportöörid BTR-80UNSh, mis konfiskeeriti Tallinnas firmalt E&R 28. juulil 1992. Soomukid jäid kuperjanovlaste käsutusse kuni 1993. aasta suveni, mil need toodi Pullapää kriisi ajal Jägalasse ja anti ilmselt hiljem samas üle Kalevi Üksik-jalaväepataljonile,” kirjutab Wikipedia.
Soomukite ümber käinud saaga oli pikk ja keeruline ning sellega olid seotud tähtsad mehed nii poliitikas kui ka kaitseväes.
Laaneots 2007. aastal: Need tuleb korda teha!
Uus ralli soomukite ümber algas 2007. aastal ja seegi on tähelepanuväärne. Tollal oli Logistikakeskuse ülem kapten Rudolf Jeeser. Praegu on ta tsivilist ja Kaitseliidu Rapla maleva liige.
Jeeser tunnistab, et 1990-ndate alguse lugu tal suurt meeles pole. “Kui õigesti mäletan, siis olid soomukid Tartu lennuvälja peal ja neid taheti Venemaale viia. Ja siis sõna otses mõttes pandi need pihta ja need jäidki Eestisse,” meenutab ta.
Jeeseri sõnul oli soomukeid tema mäletamist mööda 18. Kaitsevägi oli alarahastatud ja soomukid olid kehvalt hooldatud.
“2007. aasta mais või juunis, kui kindral Ants Laaneots käis Tapal, kus soomukid seisid, nägi ta neid ja kutsus mu välja,” jutustab Jeeser. “Ta ütles ja et need tuleb korda!”
Jeeseri sõnul oli tollal Kaitseliidu ja kaitsejõudude peastaabi suhe keeruline. “Üheks tingimuseks, et saadi Pasid (Soome tootja Sisu soomustransportöörid - toim.), oli see, et BTRid võetakse kasutusest maha,” räägib Jeeser. “BTRide kordategemise tingimuseks aga oli, et ministeerium (kaitseministeerium - toim.) sellest midagi teada ei tohi.”
Jeeser jätkab: “Sain käsu. Tulin Suur-Sõjamäe staabi kontorisse tagasi ja komplekteerisin meeskonna. Edastasin käsu, et tuleb korda teha. Tähtaeg oli 1. august. Need, kes teadsid, mis olukorras soomukid on, ütlesid, et käsku pole võimalik täita. Soomukid olid tõesti halvas seisus. Põhiliselt olid hästi suured käiguosa probleemid. Kui õigesti mäletan, siis on neil kahe põranda vahel kardaanid, mis kaheksat ratast ringi veavad. Enamikul vedasid aga ainult kaht või nelja ratast.”
Soomukite inspektsiooni tulemus oli, et neist saaks korda teha ainult kaks masinat. “Kaks tükki saadigi korda, neist tehti juhtimispunktid, relvastust neil peal polnud kunagi,” ütles Jeeser. (Seda mainib ka Vahur Toomas, kelle sõnul oli Läänemaale toodud ühes soomukis sees suur raadiojaam. Torni oli modifitseeritud ja sinna oleks saanud paigaldada automaadi AK - toim.)
Poolakad ja ukrainlased tahtsid soomukid ära osta
Jeeseri sõnul võeti ühendust välispartneritega ja selgus, et poolakatel on BTRid. Poolakad olid nõus aitama, aga mitte soomukeid remontima, sest nad lasid ka enda soomukeid remontida ühes Ukraina sõjatehases, mis moderniseeris nii enda kui ka teenustööna teiste riikide soomustransportööre.
“Tiim läks Ukrainasse läbirääkimistele,” jätkab Jeeser. “Näidati tehast, see oli muljetavaldav, ja tulid tagasi hinnapakkumisega. Panime kokku oma hinnapakkumise koos transpordi ja remondiga. Soomukitele oleks peale pandud uued tornid, mootorid kapremonditud ja täielikult korda tehtud.“
Jeeser märgib, et kui Eesti näitas soomukite kapitaalse remontimise teemal initsiatiivi, olid nii poolakad kui ka ukrainlased valmis need ära ostma. “Laaneots ütles, et mitte üht neist ei müüda! Sellega oleks kaasnenud metsik bürokraatia, kuna tegemist oli militaarse kaubaga,” räägib Jeeser.
Laaneots läks Jeeseri sõnul siiski hinnapakkumisega kaitseministeeriumisse, kuid sai müügi kohta negatiivse vastuse. Kaks soomukit said küll korda tehtud, aga ülejäänud lagunesid. Kuni tuli otsus anda need Kaitseliidule.
Pikemalt loe soomukite ajaloost Läänlasest.
Soomukite andmisest Kaitseliidule saab lugeda või videot vaadata SIIT.
