Foto on illustratiivne Foto: Sven Arbet, Maaleht

Fikseeritud intressimääraga laenulepingu puhul (st lepingus on kokku lepitud kindlaks perioodiks konkreetse suurusega intressimäär, näiteks 5% aastas) võib laenuandja nõuda mõistlikku hüvitist kahju eest, mis on tingitud laenu ennetähtaegsest tagasimaksmisest. See õigus on laenuandjal sellepärast, et kui ta on sõlminud fikseeritud intressimääraga laenulepingu, siis on tal õiguspärane ootus teatud suuruses intressi teenimiseks. Intressi suurus on lepingu sõlmimise hetkel välja arvutatav.

Tasub teada, et hüvitise suurus sõltub sellest, kui palju varem enne lepingus kokkulepitud lõpptähtaega soovitakse laenu tagasi maksta. Kui laenu tegeliku tagasimaksmise hetke ja laenulepingus kokkulepitud lepingu lõppemise tähtaja vaheline periood on pikem kui üks aasta, siis ei tohi hüvitise suurus ületada 1% ennetähtaegselt tagasimakstava laenu summast. Kui see periood on lühem kui üks aasta, siis ei tohi hüvitis olla suurem kui 0,5% ennetähtaegselt tagasimakstava laenu summast.

Kui laen on tagatud hüpoteegiga (tavaliselt on selline laen näiteks eluasemelaen), on laenuandjal õigus eelnimetatud protsentidest suuremat hüvitist nõuda, kui ta on laenu ennetähtaegse tagasimaksmise tõttu suuremat kahju saanud.

Fikseerimata intressimääraga laenulepingu puhul (st lepingus kokkulepitud intressimäär sõltub näiteks 6 kuu Euriborist või mõnest muust muutujast, mida kumbki lepingupool prognoosida ei saa) ei ole laenuandjal õigust laenu ennetähtaegse tagasimaksmise korral hüvitist nõuda.

Erandiks on siinjuures hüpoteegiga tagatud laenud (tavaliselt on selline laen näiteks eluasemelaen). Sel juhul on laenuandjal õigus nõuda saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest.

Loe täpsemalt Võlaõigusseadusest: § 411. Tarbija õigus ennetähtaegsele tagasimaksmisele

Tasub teada, et need Võlaõigusseaduse sätted jõustusid 1. juulil 2011. Kui leping on sõlmitud enne seda kuupäeva, siis tuleb laenu ennetähtaegse tagasimaksmisel korral juhinduda Võlaõigusseaduse varasemast redaktsioonist.