Läti 8, Leedu 4, Eesti 3. Miks on Eesti Pank väljastanud vähem erikujundusega münte kui naabrid?
Laulupidu, Balti kultuur, toonekurg, Läti põline pruun lehmatõug, leedu keel, Vilniuse ja Riia linnad – need on vaid mõned sümbolitest, mille lõunanaabrid on igapäevase maksevahendina kasutavatesse müntidesse valanud.
Igal euroriigil on õigus enda kujundusega kaheeuroseid münte käibele lasta kaks korda aastas. Eestil on seesuguseid münte Läti kaheksa, Leedu nelja ning Soome kahekümne kahe vastu välja pakkuda vaid kolm.
Keres, iseseisvumine ja EV 100
Nagu öeldud, on Eesti Pank emiteerinud kolm erikujundusega mälestusmünti: 2016. aasta alguses jõudis ringlusse Paul Keresele pühendatud 2eurone käibemünt, 2017. aasta suvel Eesti iseseisvumisele eelnenud sündmuste tähistamiseks pühendatud mälestusmünt „Eesti teel iseseisvusele“ ning tänavu veebruaris Eesti Vabariigi juubelilogoga münt “Aastasada“.
Ühtlasi emiteerisid kolm riiki 2018. aasta algul ühise 500 000 mündi suuruse tiraažiga mälestusmündi „Balti riigid 100“.
Soomlased on alates euro kasutusele võtmisest 2002. aastal väljastanud 22 erikujundusega mälestusmünti, kõige viimasel neist kujutatakse Soome sauna.
Häid ettepanekuid saabub vähe
"On olnud tõesti ka selliseid aastaid, mil Eesti Pank annab ringlusse vähem kui kaks mälestusmünti ning sellel on oma põhjus," selgitab Eesti Panga kommunikatsioonispetsialist Eva Vahur. "Otsuse, milliseid mälestusmünte vermida, teeb Eesti Panga poolt kokku kutsutud nõuandev kogu. Ettepanekuid mälestusmüntide vermimiseks võib teha igaüks. Töösse lähevad seejuures ainult piisavalt huvitavad ja põhjendatud ettepanekud ning neid ei ole igal aastal laekunud keskpanka nii palju, kui võiks mälestusmünte vermida."
2018. aastal vermiti samuti vaid üks 2eurone mälestusmünt, kuid samas emiteerib Eesti Pank tänavu kokku neli münti väärismetallist.
"Nii palju meenemünte pole varem Eesti Pank ühe aasta jooksul kunagi välja andnud," ütleb Vahur.
Samas annab Eesti Pank järgmisel aastal välja kaks kaheeurost mälestusmünti - üks on pühendatud esimese üldlaulupeo 150. aastapäevale ja teine emakeelse Tartu Ülikooli 100. aastapäevale.