Muinastulede öö Hare lahel Karoline Varik

Muinastulede öö traditsioon sai alguse rohkem kui 20 aastat tagasi. 1992. aastal taaselustati Eestis ja Soomes iidne tulede süütamise tava. Meie esivanemad läitsid sageli lõkked, et meresõitjaile ja naabritele märku anda. Just neid Läänemere äärseid lõkkeid meenutatakse Muinastulede ööl.

Traditsioon on Eestis laiemat populaarsust kogunud 2009. aastast, mil loodi veebileht muinastuled.ee. Kaasaegsete lõkete süütamise suvelõpuüritusel luuakse mööda randa lõkete kett. Lõket süüdates antakse märku, et hoolitakse Läänemerest.

Eelnevatel aastatel on lõkete süütamise ajal mõeldud muinasajale ja minevikule, tänavusel Muinastulede ööl on inimesed kutsutud üles mõtisklema ja arutlema Eesti tuleviku üle. Koostöös Arvamusfestivali korraldajatega otsitakse „Eesti tulevikulugu“. Kõik on oodatud mõtisklema ja panema kirja loo sellest, millised on meie ühisväärtused ja millele toetub ühtsustunne ning millele toetame oma identiteedi ka tulevikus.

Lõkkepaikade arv kasvab kiirest

13. augusti seisuga oli muinastulede lõkkekohti märgitud vaid 80. 25. augusti lõunal kella üheks oli registreeritud 170 paika, 26. augusti hommikul kell 10.00 juba 657.

Muinastulede öö idee üks algatajaid ning MTÜ Tulerand eestvedaja Mairold Vaik ütleb, et lõkete kaardile märkimine muutub ürituse lähenedes üha sagedamaks. „Laupäeval enne üritust on eriti tihe teatamine. Võib öelda, et ürituse ajaks number vähemalt kahekordistub võrreldes nädala algusega. Tavaliselt on Eestis lõketest teatajaid olnud umbes 1000 ja osalejaid 35 tuhande ümber,“ kirjeldab Vaik.

Vaik nendib, et osavõtjaid võib tegelikult olla palju rohkem: „ Aga need andmed on vaid veebilehe andmetel, tegelik osalejate arv võib olla kolm korda suurem. Samas ega me numbreid väga oluliseks pea, tähtis on, et igas mereäärses kohas oleks lõkkeid näha ja veebileht vaid aitab sündmust tuntumaks teha.“

Muinastulede kaardile on märgitud lõkkepaiku ka väljaspool Eestit. „Naaberriikidest Soomest ja Lätist on lõkketeateid tulnud alla saja, aga see pigem sellest, et meie veebilehte veel eriti palju seal ei teata. Soomes on kindlasti tuhandeid lõkkeid ja Lätis on see sündmus saanud populaarseks kõigest viimasel kolmel-neljal aastal, kust tavaliselt tuleb umbes 40-50 lõkketeadet,“ kirjeldab Vaik.

Teateid on ka lõkkepaikadest, mis Läänemere äärest kaugemal. Näiteks on üks lõke registreeritud Itaalias Lido di Jesolo rannas ning üks Põhja-Udmurtias Kotomka külas. Lõkekoht on märgitud ka Hawaii saarel.

Vaigu sõnul ei leia juba mitu aastat Eestis mere ääres naljalt kohta, kus lõkkeid näha ei oleks. „Igal pool on vähemalt üks lõke näha, mõnedes kohtades ka rohkem, kui kümme. Kui vahel meile saadetud fotosid ja kaardiinfot kõrvutame, on näha, et paljud teevad lõkke sellele vaatamata, et pole avalikult meie veebilehe kaudu sellest teada andnud,“ kirjeldab Vaik.

Päris ühtlaselt Eesti lõkkepaikadega kaetud ei ole. „Hõredam koht on kindlasti Ida-Virumaa, aga seal on ka iga aastaga teateid tulnud tasapisi rohkem, eriti Narva-Jõesuust,“ tõdeb Vaik.

„Tihedamalt on lõkkeid olnud avalikes randades, sealhulgas Pirital ja Pärnu rannas. Kuigi sellistes kohtades süüdatakse pigem küünlaid. Maakohtadest võiks mainida Laulasmaa ümbrust, Liimala randa, Neeme poolsaare ümbrust, Treimani küla Pärnumaal, Muhu saare ümbrust ja Saaremaa põhjarannikut. Head kohad on need, kus laht on kui u-täht või on kõrge kaldaäär, sinna ka inimesi koguneb,“ lisab ta.
Muinastulede öö Laulasmaal
Kerli Ennus

Lõkkeid süüdatakse ka sisemaal, jõgede ja järvede ääres. Mairold Vaigu sõnul ei olegi oluline, kus seda õhtut tähistatakse. Oluline on ürituse mõte.

Korraldajatele on aastate jooksul lisaks registreerimisinfole saadetud fotosid ja jutukesi sellest, kuidas õhtu ühes või teises paigas möödus. Tänavusest üritusest on hea ilma korral oodata ka droonidega tehtud videoid.

Toimub palju muusikaüritusi

Registreeritud lõkkepaikades toimub lisaks tulede süütamisele mitmesuguseid huvitavaid ettevõtmisi. Väga paljudes kohtades toimuvad kontserdid, mõnel pool pakutakse laulmisvõimalust aga hoopis külalistele. Osades paigas pakutakse söögipoolist ja mõnes mereäärses lõkkekohas on võimalik paadisõitu teha.

Valgu sõnul on varasemate aastatega võrreldes muusikaüritusi juurde tekkinud: „Kui veel mõned aastad tagasi üks tuntud laulja ütles, et vähemalt üks õhtu, kus ei pea tööl olema, siis tänaseks on üsna paljud lauljatest, bändidest ja tantsijatest hõivatud.“

Ühe erilise paigana, kus Muinastulede öö veeta, võib välja tuua Purekkari neeme. Seal õpetatakse südaöö paiku nappides valgustingimustes pildistama.

Suurejoonelisemad üritusi sel ööl toimub Tallinna Lennusadamas, kus esinevad vokaalansambesl Estonial Voices ning rahvatantsuansambel Kuljus. See on ühtlasi osa Tallinna Kultuuriöö programmist, mis esmakordselt aset leiab.
Muinastulede öö Lennusadamas
Veiko Velle

Muinastulede öö üritused on valdavalt tasuta. Vaigu sõnul esineb sel aastal siiski tavapärasest rohkem ka piletitega üritusi, mistõttu tasuks end enne kohale minemist kurssi viia.

Muinastulede öö veebilehel on jätkuvalt võimalik lõkkepaiku registreerida. Tuled süüdatakse laupäeval kell 20.30.