„Mitu korda tööjõuvajadusest enam koolitatakse pagar-kondiitreid ning aednikke, kuid ometi tunnetavad ettevõtjad töötajate puudust. Paljud lõpetajad töötavad edasi muudel elualadel ning panustavad põllumajandusse või toiduainetööstusesse kõrvaltegevusena," selgitas Krusell.
HÕIVE VÄHENEB JÄRGMISEL KÜMNENDIL MÕÕDUKALT
  • Väheneb oskustöötajate ning suureneb spetsialistide ametikohtade arv.
  • Toiduainetööstusesse on praegusega võrreldes juurde vaja tehnolooge, tootearendajaid ning kvaliteedijuhte, kuid ka tööstusinsenere, hooldustehnikuid ning mehhatroonikuid.
  • Seadistajad, operaatorid ning töötlejad moodustavad ka tulevikus olulise osa toiduainetööstuse hõivest, kuigi ametikohtade arv mõnevõrra väheneb.
  • Põllumajanduses ja kalanduses kasvab taimekasvatusspetsialistide, mõnevõrra ka loomakasvatus- ning vesiviljelusspetsialistide arv.
  • Loomaarstide ning tootmistehnika inseneride hõive kasvab.
  • Väheneb lihtsamat oskustööd tegevate taime- ja loomakasvatajate vajadus.

Tehnoloogilised uuendused tingivad olemasolevate töötajate pideva enesetäiendamise vajaduse. Senisest enam on töötajatel vaja oskusi, mis võimaldavad ettevõtete tegevust uuele tasemele tõsta, nt tootearendus-, müügi- ja turundusoskused ning ka uue tehnika kasutusele võtmise ja hooldamisega seotud oskused.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2024 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.
TULEVIKU TÖÖJÕUVAJADUSE KATTEKS TULEB KOOLITADA JUHTE JA SPETSIALISTE
  • Oskustöötajate koolitus on tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks samuti piisav, v.a pagarite, kondiitrite ning aednike põhikutsealadel, kus erialast väljaõpet pakutakse rohkem kui tööturul vaja.
  • Ettevõtjad kurdavad aga töökäte nappust, sest erialasele tööle läheb väike osa pagarite, kondiitrite ja aianduse lõpetajatest.
  • Kutsehariduses õpib valdkonna erialadel palju täiskasvanuid, kellest suur hulk töötab põhikohaga teistel elualadel ning panustabpõllumajandusse või toiduainetööstusesse kõrvaltegevusena.
  • Õpinguid alustavate noorte arvu vähenemine seab põllumajanduse ning toiduainetööstuse ettevõtted olukorda, kus nad peavad üha rohkem otsima uut tööjõudu mujalt kui kooli lõpetavate noorte seast.

Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda ning rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.