Lõheliste kudejõgedes või nende lõikudes on aastaringselt keelatud püük nakkevõrgu, liivi ja kuuritsaga. Merre suubuvates jõgedes ja ojades, välja arvatud Nasva jões, on keelatud mõrrapüük. Erandiks on silmumõrrad.

„Juba praegu on meie inspektorid koos vabatahtlikega jõgede ääres valvamas, sest niipea kui lõhe liikuma hakkab, ilmuvad välja ka püügihuvilised ehk otsesõnu öeldes röövpüüdjad. Oleme oma järelevalvet planeerinud selliselt, et olulisematel jõgedel teostatakse järelevalvet ka nädalavahetustel ja öötundidel. Teame kriitilisemaid kohti ja püüame rikkumisi ennetada,“ rääkis Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Aare Pai.

„Lõhejõgede kaitsmise vastu on sel aastal huvi üles näidanud rekordarv vabatahtlikke ja usun, et suudame nende abiga lõhejõgesid veelgi tõhusamalt valvata. Lisaks Põhja-Eesti lõhejõgedele on vabatahtlikud näidanud aktiivsust ka teistes piirkondades üle Eesti,“ lisas Pai.

Röövpüügiga vahele jäänud isikud teavad, millised sanktsioonid sellisele ebaseaduslikule tegevusele järgnevad, aga igaks juhuks tuletab inspektsioon kõigile püügihuvilistele meelde, et lõheliste püük keeluajal või keelatud viisil toob kaasa rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot.

Samuti tuleb lõhe või meriforelli püüdjal tasuda keskkonnale tekitatud kahju. Tõsise kalapüüginõuete rikkumise puhul, nagu püük keeluajal või keelatud kohas või alamõõdulise kala püük, on kahjutasu viiekordne ehk lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 eurot isendi eest. Juhul, kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, on hind kümnekordne, see tähendab ühe lõhe eest 960 ja meriforelli eest 300 eurot.

Märgates jõe suudmealal või alamjooksul kahtlast tegutsemist, tuleks sellest teatada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.