LOO JÄLGEDES: Koolide ujumisõpetus saab 2018. aastast miljon eurot lisaks

2016. aasta aprillis kirjutas Maaleht, et ujumise algõpetus on koolides kohustuslik, kuid riigieelarvest eraldatakse selleks nii vähe raha, et enamik lapsi ujumist selgeks ei saa. Puuduliku ujumisoskuse tõttu upub Eestis igal aastal mitukümmend last.

Täna kinnitas Vabariigi Valitsus kinnitas põhikooli riikliku õppekava muudatuse, mille eesmärgiks on tagada lastele piisavad oskused uppumissurmade ärahoidmiseks.

Senise ujumisõpetuse eesmärk, ujumine vabalt valitud stiilis 25 meetrit, ei taga lastele piisavaid oskuseid veeõnnetustes ellujäämiseks.

Uuendatud ujumisõpetuse eesmärgiks on tagada ujumisoskused. Lapsed peavad 3. klassi lõpuks suutma ujuda kokku 200 meetrit rinnuli ja selili, sukelduda ja tuua veekogu põhjast eseme, hõljuda vees paigal asendis 3 minutit ning vette õigesti hüpata ja sealt eri tingimustes väljuda.

Muudatus rakendub 2018. aastast, kuid koolidel on võimalik sellega alustada juba septembrist. Ujumisõpetuse uuendamiseks eraldatakse omavalitsustele ja koolidele lisavahendeid kokku 1,2 miljoni euro ulatuses senise 230 tuhande euro asemel.

Minister Mailis Reps: „Eesti riigile on iga inimene väärtus. Viimase kaheksa aasta jooksul on Eestis veeõnnetustes kaotanud elu 17 põhikooli klassitäit inimesi ja seetõttu on meie kohustus reageerida. Me tahame, et lapsed omandaksid piisavad ujumisoskused võimalikult vara. Muudatusega uuendatakse ujumisõpetust nii, et lastele tagatakse piisavad oskused veeõnnetuses ellujäämiseks ja võimalus õppida ujumine võimalikult vara selgeks“.

Reps lisas, et ujumisõpetuse uuendamine on osa kehalise kasvatuse sisulisest ümberkujundamisest nüüdisaegseks liikumisõpetuseks, mille keskmeks on liikumisharrastuse kujundamine ja eluks vajalike liikumisoskuste omandamine.

Kregor Zirk: ujumine on sama oluline kui lugemisoskus

Meie ujumislootus Kregor Zirk, kellele kuulub enam kui sada eri vanuseklasside Eesti tipptulemust ning kes ületab viimastel aastatel ühe aastakümneid püsinud rekordi teise järel, õppis ujuma viieaastaselt.

“Ujumisoskus on sama tähtis nagu lugemine. See on elupäästev oskus, mitte ainult sport,” räägib Zirk ja toob näiteks perepuhkuse spaas. “Kui laps oskab ujuda, siis on ka vanematel kindlam ja turvalisem tunne, rääkimata väliveekogudest.”

Seda, kui palju tal endal ujumisoskuse omandamiseks aega kulus, ta ei mäleta. “Vesi on mulle alati meeldinud, ilmselt edenesin kiiresti,” arvab ta.

Väga tähtsaks peab Zirk vees nelja oskust: sukeldumist, hõljumist, libisemist ja edasiliikumist. Need tuleb selgeks saada, maksku mis maksab.

Oluliseks peab Kregor ka vanemate eeskuju. “Nii minu isa kui ema oskavad ujuda.”

Allikas: Maaleht

Maaleht