Loomapiinamises kahtlustatud farmiomanik pääses hoiatusega
Lisaks kõhutõppe haigestunud lehmadele oli laudas paar looma, kes olid viga saanud seetõttu, et sarvilisi ja sarvedeta lehmi ei hoitud eraldi. "Olukord sai alguse farmi töö ümberkorraldustest. Kahe lauda loomad paigutati ühte kokku ja vigastused tekkisid olelusvõitluses," selgitas Lääne-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Jüri Gustavson.
Loomakaitse seaduses eraldi sätet ei ole, mis keelaks sarviliste ja sarvedeta lehmade ühes pidamist. Talunik peab ise vaatama ja otsustama, kas loomi saab koos hoida. Gustavsoni sõnul on tegu vana laudaga ja kuna praegu on loomad aretuse tõttu suuremad, siis jäävad olemasolevad asemed lehmadele väikeseks. "Menetlust ei alustatud. Rääkisime ja hoiatasime, et lauta peab pidevalt korras hoidma."
Teine sarnane kaebus esitati Läänemaal Paliveres asuva farmi kohta. Sealse lauda ees olevat kaks surnut vasikat ja üks vigastatud ning verine vasikas. Täna asja uurimas käinud Läänemaa veterinaarkeskuse peaspetsialist Tõnu Erik ütles, et ta ei näe põhjust menetluse alustamiseks, sest tegu oli surnult sündinud vasikatega ja ühe poegimistüsistusega lehmaga, kellele tehti hädatapp. "Jäätmetehase auto iga päev farmide juures ei käi. Lapsed aga nägid loomi lauda juures lebamas, tegid foto ja saatsid selle loomakaitse seltsile," rääkis Tõnu Erik probleemi algusest.
Veel üht surnud lehmade lugu näitas aga eile õhtul Kanal 2 saade "Võsareporter". Harjumaal Jüri kandis olevat kuu aega lauda juures vedelenud verised loomakorjused. "Saates nähtu põhjal on tegu väärteoga," ütles Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar. "Mis seal täpselt juhtus, see selgub inspekteerimise käigus. Võtsin ka ühendust farmiomanikuga ja palusin kirjutada seletuskirja."
Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Heiki Valner ütles Eesti Päevaleht Online´ile, et vaestes oludes võidakse suurtes farmides kokku hoidma hakata just loomade heaolu arvelt.
Veterinaarameti loomatervishoiu ja loomakaitse osakonna juhataja kt Tarmo Serva seda siiski ei usu. "Kevadisel ajal võib juhtuda, et hein või sööt kipub otsa saama ja siis võib tegu olla alatoitumisega. Aga seda ma hästi küll ei taha uskuda, et loomaomanik, kes oma loomadest hoolib või vähemalt toodangust hoolib, jätaks nad hoolitsuse ja ravita, olgu see aeg nii raske kui tahes."