"Psühhoteraapia tunnis küsin mõnikord lapselt: millal ema sulle viimati ütles, et ta armastab sind? Ei tule meelde. Siis küsin emalt: millal sa oma lapsele ütlesid, et ta on su silmatera ja kõige kallim? Ka ei tule meelde. Kas sa tahaksid seda talle praegu siinsamas öelda? See on üks kõige tähtsamaid asju," sõnas 13 aastat psühhoterapeudina töötanud Seppel.

"Asjad lähevad käest ära siis, kui vanemad on tülis ja laps peab nende vahel püüdma toime tulla, et mitte üht reeta ega teist haavata. Laps tahaks, et ema ja isa ütleksid talle: jah, me tülitseme mõnikord, aga me oleme mõlemad olemas ja hoolime sinust."