„Kahjuks näitavad aga PRIA riskianalüüsid, et võitnud pakkumustest vähemalt 18% on eelneva kokkuleppe riskiga. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus toetuse taotleja on hanke võitjaga sõlminud eelneva kokkuleppe taotlejale kasulikul, kuid maksumaksjale kahjulikul viisil. Kui kolm hinnapakkumust ei ole võetud ausa konkurentsi tingimustes, toob see endaga sageli kaasa hindade paisutamise ning omafinantseeringu n-ö peitmise toetussumma sisse. See tähendab, et taotleja, kes peab omaosalusena tasuma poole objekti maksumusest, paisutab objekti maksumuse paberil fiktiivselt nii suureks, et PRIA toetus katab kõik kulud ja omaosalust ei tasuta,“ sõnas Tarmo Tamm.

„Samuti on probleemsed variettevõtete tunnustega pakkujad, kes ilmselgelt pole konkursil osalenud võitmise kavatsustega. Taoline olukord on väga taunitav ning nõuab toetussüsteemide ülevaatamist ning vajadusel muutmist,“ rõhutas maaeluminister Tamm. Arutluse all on nii muudatused PRIA toetuste menetlemise praktikas ja toetusmääruste tasandil (nt hinnapakkumuste, -pakkujate ja hankekeskkonna osas nõuete täiendamine, indikatiivhindade sätestamine jne) kui ka avaliku elektroonilise hankekeskkonna kasutamise kohustuslikuks tegemine.

„Meie eesmärk on tagada avaliku raha õiglane ja läbipaistev kasutamine. Seepärast on oluline luua pettuste ennetamiseks efektiivne süsteem,“ lisas minister lõpetuseks.
Kuidas pettus käib?



Järjest enam jõuavad avalikkuse ette uudised avastatud toetustpettustest. Paljudel juhtudel on nende sisuks erinevad manipulatsioonid 3 hinnapakkumisega hangete läbiviimisel. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus hanke võitjaga on tehingud taotlejale kasulikel, kuid Euroopa maksumaksjale kahjulikul viisil kokku leppinud.


Kui kolm pakkumist ei ole võetud ausat konkurentsi kasutades, siis toob see endaga sageli kaasa ka hindade paisutamise ning omafinantseeringu peitmise toetussumma sisse. Nii õnnestub mõnel taotlejal finantseerida oma projekti isegi 100% ulatuses selliselt, et endal omaosalust tasuda ei tulegi. See toob aga kaasa olukorra, kus mõned taotlejad on toetuste rahakotist saanud alusetult suurema toetuse, samas kui paljud teised taotlejad on ehk just nende kuritarvitajate tõttu toetustest üldse ilma jäänud.


Probleemide sagenemise tõttu tegi PRIA 1000 pakkuja ja nende tehtud 4300 pakkumise põhjal riskianalüüsi uurimaks, kui suurt ohtu 3 hinnapakkumuse manipulatsioonid kogu toetuseelarvele kujutavad. Riskianalüüsi tulemused on murettekitavad. Võitnud pakkumustest on vähemalt 18% eelneva kokkuleppe riskiga! Kusjuures oluline on märkida, et nendel juhtudel ei ole enamasti toetuse taotleja pakkujatega formaalselt seotud ja ka pakkujad ise pole omavahel seotud. Pakkujate hulgas on PRIA tuvastanud ka variettevõtte tunnustega pakkujaid, mis ilmselgelt ei ole konkursil osalenud võitmise kavatsustega.


Kuidas edasi? Kuigi PRIA kogemused aitavad järjest enam selliseid võimalikke skeeme juba eos ära tunda, oleme maaeluminister Tarmo Tamme initsiatiivil koostöös Maaeluministeeriumiga lisaks arutamas mitmeid muudatusi, mis aitaksid ka juba seaduste ja määruste tasandil 3 hinnapakkumusega manipuleerimise võimalusi vähendada. Kõige enam saavad riske maandada aga taotlejad ise, tagades, et pakkumused võetakse ka tegelikult konkureerivatelt teenusepakkujatelt, kellel on soov ja võimekus hange võita ning teenus osutada.


Isegi kui 3 pakkumusega manipulatsioonid ei ole võimalikuks saanud taotleja initsiatiivil ja teadmisel, ei vabasta see taotlejat negatiivsetest tagajärjest, kui kahtlused peaksid tõendamist leidma. Kui parim pakkumine selgitatakse aga välja ausa konkurentsi tingimustes, loob see eeldused edukaks koostööks PRIAga.