Maailmakell eksib pool sekundit 300 aastas
- 15. XII 1955 kell 15.00 pandi Kopenhaageni raekojas käima Jens Olseni maailmakell.
See astronoomiline kell, üks maailma kõige täpsemaid mehaanilisi seadmeid, koosneb 15 448 osast ja eksib ainult 0,5 sekundit 300 aasta jooksul.
Peale kellaaja näitab see päikese tõusu ja loojangut, taevakehade asetust, kuu- ja päikesevarjutusi, igavest kalendrit jpm. Üles keerata tuleb seda kord nädalas.
Kõige aeglasem osuti teeb täistiiru 25 753 aastaga. Nii kaua kulub maakeral kui vurril, mis kiiresti pöörleb (üks pööre aastas), ja mille võll aeglaselt laperdab, ühe laperduspöörde tegemiseks. Maalt vaadates paistab see nii, et Päike teeb vastupäeva ringi peale sodiaagile ehk loomaringile.
Kella konstrueeris kellassepp Jens Olsen (1872-1945), seda ehitati 12 aastat ja selle panid käima Taani kuningas Frederik IX ja Jens Olseni noorim lapselaps Birgit.
- Saksa mehaanik Peter Henlein (1480-1542) ehitas aastatel 1504-1508 esimese kaasaskantava kella. Üleskeeratava vedruga taskukell, nn Nürnbergi muna, käis ühe keeramisega 40 tundi.
- Itaalia teadlane Galileo Galilei (1564-1642) oli üks esimesi, kes taipas, et pendli ühtlane kõikumine annab hea võimaluse täpsemaks aja mõõtmiseks. 1630ndate lõpus kavandas ta pendelkella, kuid ei jõudnud seda valmis ehitada.
Esimese töökindla pendelkella ehitas Hollandi matemaatik, astronoom, füüsik ja kellassepp Christiaan Huygens (1629-1695).
1656. a valminud kella täpsus oli algul minut ööpäevas. Sellest piisas, et lisada tunniosutile ka minutiosuti. Edaspidi täiendatud kelladel paranes see umbes 10 sekundile. XVII sajandi lõpuks mõõtsid pendelkellad ööpäeva pikkust juba poole sekundi täpsusega.
- Inglise puusepp ja peenmehaanik John Harrison (1693-1776) ehitas XVIII sajandi keskel esimesed kronomeetrid ehk kantavad täppiskellad.
Kronomeetrit oli vaja selleks, et meresõidul oleks võimalik määrata oma asukoha pikkuskraadi. (Laiuskraadi oli lihtne määrata Põhjanaela kõrguse järgi).
Meresõidul tehtud katsetustel ei ületanud Harrisoni kronomeetrite viga viis sekundit poolteise kuuga.
- Esimese elektrikella konstrueeris Šoti leiutaja Alexander Bain (1811-1877) ja patentis selle 1841. a. Blain kasutas pendelkellale energia andmiseks senise vedru või raskuste asemel elektrivoolu.
- Vanim töötav mehaaniline kell asub UKs Salisbury katedraalis.
Umbes aastast 1386 pärit kellal pole sihverplaati - toonased kellad andsid täistunnist märku kellalöögiga.
- Kujur, maalikunstnik ja keraamik Jaan Koort (1883-1935) oli pärit Sootaga vallast Pupastvere külast.
Pärimuste järgi tulnud kord Mäelt-Pursti Jaan poisikesest peast Alt-Purstile tädi käest kellaaega uurima - tädil olnud küla esimene pommidega kell.
Jaan jäänud Pupastvere järve äärde seisma ja vaadanud. Imetlenud ja öelnud: "Kui mul oleks paber ja pliiats, joonistaksin selle pildi!"
Sellele vastatud: "Sina, poisike, ka mõni joonistaja!"
