Foto: Karin Kaljuläte

Märke märgatakse eelkõige toote pakendil, aga ka reklaamides.

Kahest märgist tuntum on pääsukesemärk, mis viitab kvaliteetsele ja kodumaisest põhitoorainest valmistatud tootele. Märkide tuntuse tase püsib keskmisest kõrgemana eeskätt eestlaste ning kõrgharidusega elanike seas.

Maapiirkondades märgatakse märke veidi enam kui linnades, neid märkavad (ja otsivad) rohkem naised. Samuti teavad ja oskavad märkidega tooteid rohkem otsida kõrgema sissetulekuga inimesed.

Mitte-eestlaste seas on märkide üldine tuntus samuti aasta-aastalt kasvanud (74%, eelmisel aastal oli see näitaja 68%). Regioonidest jäävad muu Eesti tasemele alla Virumaa ja Tallinn, mis on seletatav mitmerahvuselise rahvastiku koosseisuga.

Märgistusega toodete eelistamine on jätkuvalt kõrge. Ligi 80% märkidega tuttav olevatest vastajatest väidab end alati või mõnikord märkidega tooteid eelistavat. See trend on püsinud 2006. aastast alates.

Tunnustatud Eesti Maitse märgistusega toidukaupu eelistab alati ligi viiendik vastajatest. Uuringu tulemused aga räägivad sellest, et noored ei oska veel kvaliteedile tähelepanu pöörata ja nii mängibki keskmisest väiksemat rolli märgistus just noorte, alla 25-aastaste tarbijate jaoks.

Ristikumärki tajutakse eeskätt Eesti päritolule, toote kvaliteedile ning kohalikule toorainele viitavana, ehkki ristikumärgi taotlemisel pole tegelikult põhitooraine kodumaisuse nõuet ja märk näitab toote kõrget kvaliteeti, mida on hinnanud toidueksperdid. Ristikumärgi puhul on tuntuse kasv olnud tänavu kiirem – märgi märkamine on tõusnud kogu uuringuperioodi kõrgeimale tasemele 68%-ni.

9 inimest kümnest peab märke täiesti või pigem usaldusväärseks. Keskmisest veidi kõrgem on märgistuse usaldamise tase kõrgema haridusega inimeste, eriti aga naiste seas.

Tänavu oktoobris tellis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda TSN EMOR-ilt uuringu kvaliteedimärkide Tunnustatud Eesti Maitse ja Tunnustatud Maitse tarbijate teadlikkuse kohta. Uuringus osales 1000 Eestimaa elanikku vanuses 17-74 eluaastat.