Esiteks saime aga kalatarkustest teada, et erinevate Mana jõe kalade püügiks kasutatakse nii tavalisi kui ka punakaks toonitud kärbsevastseid, mida hangitakse kaubandusvõrgust ja hoitakse kasutusvalmina külmikus. Loomulikult kilekotti pakituna. Midagi nii kiiresti liikuvat kui Siberi kärbsevastne, on raske ussikeste hulgast leida, kogesime kotte avades. Vihmaussi ja kärbsevastse liikumiskiiruste võrdlemine on umbes sama mis gepardi ja kilpkonna oma jälgimine.

Aga püügiks kasutatakse ka meilgi tavalisi vihmausse. Lisaks ka vee-elukaid, keda meid lahkelt juhendanud endine tehasejuht ja tänane pensionär Valeri Vesnovski korjas jõest, kivide alt.

Siberlane, Ust-Mana küla elanik Valeri Vesnovski koos ühe suurima püütud kala, 10kilose haugi peaga.

Muudkui vehi

Kui Eesti aeglase vooluga jõgedes on kalapüük peamiselt korgi jälgimine, siis Siberi kiirevoolulisel Manal tuleb kogu aeg tööd teha. Uss vette, silm sirama, et kus korki näha, ning kui mõnekümne sekundi möödudes on nii konksu otsas olev uss kui ka õngekork sinust möödunud, tuleb need veest välja tõmmata ning taas ja taas hoogsa heitega voogudesse saata ning enda eest läbi ujuda lasta. Ning nii läbi tundide kuni ämbrid on kalu triiki täis. Või jäävad tühjaks.

Mana jõest võib leida umbes 20 erinevat kalaliiki, muuhulgas ka ülimaitsvat harjust, kes on Eestis range kaitse all. Leidub ka kalu, kes elavad üksnes Siberis. Kohalike sõnutsi on kohaliku kalapüügi kõrghooaegadeks nädalavahetused, millal kogu jõeveer on küla vahel täidetud õngemeeste lõppematu jadaga. Nende lahkumise järel on kogu veer täidetud prügiga, mis kohalike koristada jääb, seletasid võõrustajad.

Poolteist kala

Maalehel õngemeeste saak liigrohkeks ei kujunenud kui arvestada ühte kohalikku kiisa laadset väikest elukat, kes kohe jõkke tagasi heideti ja teist priskemat kala, kes end konksu otsast lahti rebis ja poolel teel kaldale lahti pääses.

Kalastusretk kulmineerus omalaadsel moel aga siis kui perepoeg Danila otsustas kohapeal haruldaste Baltikumi külaliste õngitsemist drooni abil jäädvustada. Ent sel samal, droonivõtete ajal proovis kalda veeres kalaõnne aga ka me võõrustaja, droonimehe ema Svetlana.

Õnnetul õnge veest välja tõmbamise hetkel jäi Svetlana tamiil madalalt lennanud drooni tiivikusse kinni, tiivik purunes, juhitavuse kaotanud pisike helikopter langes voogudesse...

Mõningase ponnistuse järel õnnestus masin siiski veest kätte saada ning hommikuse kalapüügi tähtsaimaks saagiks kuulutada. Sellist püüki ja sellise saagiga püüki pole kohalike sõnul Mana veerel varem nähtud!

Elamusterohke kalahommik päädis koos võõrustajatega Eesti ja Siberi sarnasusi ja erinevusi vaagides seljankataldriku taga.

Loe meie seiklustest pikemalt reisiblogist.